Manly

Minu kohta erakordselt pika vaheajaga blogipostitus tuleb siit.

Juba läheb vist neljas nädal siin, eksole? Nüüdseks on nii, et oleme lõpuks suutnud Taavi ja Kaisu elamisest välja kolida ja Arabellale ta toa tagasi anda, juba üle nädala oleme uues kohas uute inimestega. Viimane nädalavahetus nende juure elades käisime naistega väljas, täitsa esimest korda selle aja jooksul kui siin oleme olnud, Väga lõbus oli. Normaalsel ajal tuttu ja hommikul üles. Mainin ära, et kõik need 2 nädalat magasin ma kummimadratsil, kus ühel kenal ööl käis mul kummitus külas, alguses lämmatas ja teisel katsel sosistas ise kõrva „help!“…saa siis aru mida tahab:) Kuna Kaisu on ühel vanal eesti naisel guardian, ma ei tea kuidas seda eesti keeles öelda, ühe sõnaga hoolitseb ta eest ja tal on paari päeva nädalas puhkust vaja siis mina aitan teda nüüd.
Peaks vist pikemalt rääkima, miks me nii kaua teiste turjal elasime. Olime lollid ja maksime ühe väga hea korteri ettemaksu liiga kergekäeliselt ära. Korteri omanik või kes ta iganes oli ei lasknud meil ette nähtud ajal sisse kolida, hakkas mingit jama ajama nii, et lõpuks olime päris kurjad ja ähvardasime politseiga. Õnneks saime kuidagi siiski oma raha kätte ja nüüd elame õnnelikult koos kahe Brasiiliast pärit kutiga Manlys( Sydney äärelinn) Nemad ühes toas ja meie teises. Ookean on 50 meetri kaugusel, kahjuks pole seda saanud viimasel nädalal nautida. Sajab, sajab ja tuul on ükskõik kui tugev.
Eelmine teisipäev tulid eesti poisid Joel, Keijo ja Sam Manlysse ning plaanivad vist natuke kauemaks jääda. Mul on eriti hea meel, et nad siin on, käime teineteisel külas ja oleme üübermõnusad. Meie teeme neile süüa ja nemad teevad meile.
Neljapäeval käisime Eesti Majas süüa tegemas, saime vähe nutsu ka. Alkohol oli tasuta. Paha paha, viimasest praamist, bussist, rongist jäime maha ja koju ei jõudnudki. Mainin ära, et meil on kõige lihtsam kesklinna/koju saada praamiga, ainult 25 minutit ja voilaa.
Reedel käisime siinset elu tšekkimas ja laupäeval olin Kaisu asemel tööl. Pühapäeval käisime poistega matkamas, paarisajameetrisest jalutuskäigust kujunes 15 kilomeetrine matk. Mingid vanad kuulipildujate pesad ja onnid ja mida kõike veel sai üle vaadatud (isa kindlasti pahandaks, et ma ei oska neid õigesti nimetada). Eriti ilusa kohani jõudsime välja kui ainult ei oleks nii vihmane ja hall olnud, Ilmselgelt peab tagasi minema selge ilmaga.
Täna teisipäeval käisin tööl. Kord nädala löön ühe Holiday apartementi läikima. Selline elu siis, üritame püsivat tööd endiselt leida.
Praegu on mõnus. Arvutionu käis ja meil töötab nüüd WIFI siin, mis eelnevalt ei aktsepteerinud meie superarvuteid. Meie perepoisid läksid jäätist tooma kuna ma sellega iga päev neile ajudele käin, loodetavasti toovad ka, ei tahaks pettuda.