Läheb paremaks

Tegelikult teisiti ei saakski ju.
Võtab end nüüd kokku ja tuletab meelde mis siin vahepeal toimunud on.
Ikka pingutan aga kuidagi ei tule meelde midagi….
Ahjaa, kui me seal Eesti majas käisime kokkamas, siis saime otseloomulikult mõne eestlasega tuttavaks. Täpsemalt kahe Tomiga, kellest üks käis mul siin külas nüüdseks juba eelmine neljapäev (täna on pühapäev) käisime matkasime vähe Manly ümbruses ringi ja üldkokkuvõtte kujunes päris mõnusaks päevaks. Laupäeval käisime kõik suure õnnelikku korteriperena väljas pidutsemas. Minul oli lõbus. Esmaspäeval käisin ühel tööinterviul, mis oli siit omajagu kaugel. Tagasi sõites pidin busse vahetama ja otse loomulikult jäin maha ühest nendest. Okei, ootan siis seal oma 30min juba…klapid olid peas, kuulasin mussi. Näen silmanurgast, et keegi noormees tuleb ja räägib midagi. Võtsin siis klapid ära ja kuulasin mis tüübil öelda on. Vestlus nagu siin ikka kombeks on, algul küsid ära mis teed siin ja kust pärit oled ja siis ehk saad kutse välja või midagi, ainult, et see kord oli vastupidi. Suht lambika kohvile kutse sain paari lause vahetusest. Kuna aega oli vaja surnuks lüüa, siis sai kogu elulugu ja muud asjad ära räägitud. Kutt, kelle nimeks oli Cash, töötab pizza kohas ja oli oma uhke karbiga mul seal nina all, pakkus mullegi ja nii me seal siis jutustasime ja sõime bussiputkas imehead pizzat. Kohvile pole siinai jõudnud, võib-olla natuke minu süü tõttu….väldin:)
Kolmapäev oli järgmine töövestlus. Ennem seda sain Kiisikuga kokku, kes oli Gold Coastilt mõneks päevaks siia tulnud. Kell oli umbes 1 päeval kui tuli ettepanek klaas punast veini Sydney ooperimaja kaare all juua. Mõeldud tehtud….korda 2! Kiiresti jooksuga bussile, täiesti valele kusjuures…nii ma siis ekslesin ringi. Bussijuht juhatas ka valesse kohta aga lõppkokkuvõttes jõudsin kokkusaamisele, väikese hilinemisega küll. Nüüd tuleb oodata. Äkki saab normaalse töögraafiku endale. Hiljem tagasi kesklinna kus Kiisik juba ootas, et teha kohvi banaanileivaga ja hiljem lisaks klaas veini. Eriti tore oli näha ja vanu aegu meenutada:) Linnas oli too hetk Vivid Festival mis kujutab endast valgusshowd ooperimaja katusel ja muid kunstilisi väljapanekuid. Praamiga koju sest me oleme ju ikkagi nn maalapsed üle lahe. Kui mina koju jõudsin oli G meie korterikaaslase ja tema sõpradega linna läinud samale festivalile. Nii me siin siin elame, kahes vahetuses, kuigi suurem osa ajast oleme siiski sukk ja saabas. Mul oli üpris cozy õhtu kodus teise korterikaaslasega ja kuna ma talle vist üpris palju juba meeldin siis peab aeg-ajalt oma tuppa põgenema, Getter arvab, et ma ei peaks sealt üldse enam välja tulema. Neljapäev on tööpäev, koju jõudes oli G-l häid uudiseid, et ta sai tööle. Käisime tähistamas väljas ja tuli välja et neljap on siin brasiillaste peod. Sellest see siis tuli, valida oli kas vaatad maha või lakke, kellegagi silmsidet luua poleks olnud just kõige parem idee. Manly (tõlkes mehelik või midagi selle taolist) on oma nime hetkel vägagi teenitult saanud. Tüdrukuid on vähe ja natuke keeruline ja väsitav on väljas käia. Laupäeval jälle tööle. Töölt bussile kõndides sadas üpris kõvasti vihma kui üks mööduv meesterahvas mulle oma vihmavarju pakkus ja mind bussipeatusesse saatis. Lähikese ajaga sai kõik oma põhilised seiklused räägitud ning edasi hüppasin bussile. Kas pole mitte mõnus siin inimestega tuttavaks saada, mitte just kõige traditsioonilisemal viisil.
Täna on järjekordne kodus passimise päev. Vihma sajab, üks korterikaaslasest norskab mul külje all ja meie G-ga vaatame Tantsud Tähtedega.. Korteriga on vedanud, mitte just vaikuse poolest kuid kaaslased on üübermõnusad ja ma tegelikult tean, et nemad arvavad meie kohta sama:) Nina püsti, toas võib, väljas ei saaks, vihma sajab.

Olge sama muhedad nagu meie
Varsti jutustab siit poolt uudiseid jälle.