Oli tore, natuke kurb aga tore. Kuna mul siin arvuti oli tuksis vahepeal, siis võib mälu alt vedada ja mingid asjad jäävad kohe kindlasti mainimata. Viimased trennid, viimased sushid Jaana ja Dagnega, viimased tööpäevad lastega, kes viimasel päeval tundusid veel eriti toredad. Mõnus aeg jäi seljataha ja hea tunne oli Jaanale ta tuba tagasi loovutada ja Dagnele kogu ta korras ja filigraanne korter. Pakkisime nagu ikka, viimastel tundidel, et saaks võimalikult vähe magada ja lennukis puhata.
Hommikul viimased kohvid tüdrukutega ja pisarates hüvastijätt. ARMASTAN neid!
Lebanonist Bostonisse bussiga kolm tundi, edasi Boston-Dallas lend 4 midagi tundi ning Dallas-LA lend sama palju otsa. Kuna ma olin kuu aega üle oma aja siin, siis oli natuke sabin sees aga täiesti ilma põhjuseta, kellelgi polnud vähimatki tahtmist mult midagi küsida ega midagi. Ilusasti lennukile, kahekordsele selle peab ka ära mainima, õhtusöök ja tuttu ära. LA-Fiji lend oli 11 tundi sellest seitse vist sai kohe päris korralikult magatud ja ülejäänud oli siuke pool suikumine no ja varsti olimegi kohal. Fiji lämbe õhk lõi sahmakaga näkku nagu ennemuiste Malaysiasse maandudes. Ilus tundus, isegi lennujaamast ja inimesed on seal suurt kasvu, kõik on suured, naised ka. Mehed kannavad seelikuid ning lennujaamas mängib elav muusika. Pole paha. Austraalia lend kestis vist 5 tundi umbes ja kohal me olimegi- sujuvalt teisele poole maakera.
No comments:
Post a Comment