Niisiis, Laupäeval tähistasime Jessica sünnipäeva üleval mäe otsas, ainult tüdrukud, palju snäkke ning veini. Tore oli. Hiljem läksime bubisse/baari/klubisse, kuidas iganes neid kohti siin nimetama peab. Kuigi lõbus ei olnud. Sünnipäevalaps kadus ise varakult ära ja ega me ka G-ga kauaks välja ei jäänud.
Pühapäeval arvatavasti pikutasime niisama. Esmaspäevaks plaanisime endale kohvituuri, sellises kohas olles peab ju ometi rohkem kohvi kohta teada saama. Võib öelda, et oleme nüüd targemad küll. Peale lõunat mõtlesime et läheme broneerime endale reisi Monterricosse ehk siis Antiguast paari tunni kaugusele jäävasse kuurostisse ookeani äärde. Getter läks lõunauinakut tegema ja mina otsin nii kaua netist mis seal Monterricos võiks peale hakata. Surfasin aga nii kaua, et lõpuks olid kõik plaanid sassis ja tervele kesk-ameerikale ring peale tehtud….tulemus plaanideta! Umbes tund oli aega veel midagi otsustada ja nii me siis mõtlesime et voilaa…miks mitte El Salvador. See ei ole küll üldse mitte Guatemala aga kindlasti on see kõige ohtlikum ja kõige kõrgema mõrvade arvuga riik maailmas. Miks mitte minna sinna, kõige paremaid otsuseid tegevad Merks ja Getter!
Õhtul oli viimane salsatund-nuuks. Meil oli lihtsalt maailma lahedam õpetaja, kellele meeldis nii sügavalt silma vaadata, et kartma võis hakata. Salsad salsatatud ja koju magama.
Kell kolm öösel heliseb äratuskell, mida mida, mis toimub, ahjaa peab tõusma ja Guatemala Citysse sõitma, et El Salvadori bussi peale minna. Buss on täis ainult onusid ja nii külm, et haigus on saja protsendiliselt garanteeritud. Nii kui Guatemala piir ületatud, nii hakkas buss mitmeid peatusi tegema, kõik El Salvadori automaatidega onud tahtsid meie bussi kontrollida ja passe näha. Tore tore, ma siin püüan magada muidu. San Salvadori (pealinna) jõudsime umbes 5 tunni pärast ja bussi pealt maha tulles olime kes teab kus kohas, igal juhul mitte bussijaamas. Keeleoskajad nagu me oleme, ei teadnud kuhu minna ja mida teha.
Hetkel tuli G külla rummiga ja tundub, et läheme välja.

Kirjutan homme edasi meie seiklustest…..