El Salvador

Homsest sai mitu päeva hiljem…

No nii, El Salvador. Meie Hispaania keelt ei räägi ja teised inglise keelt mitte. Selle tulemusena oleme vales bussijaamas kuhu meid umbkeelne taksojuht tõi ja pidime uude kohta sõitma, seekord õigesse.

El Tunco kuhu me plaanisime minna oli umbes tunni aja sõidu kaugusel. Väike Kesk-Ameerika parim Surfi place, pole siis ime, et just selle koha valisime, onju? Kohal! Nüüd peame ööbimiskoha leidma. Võtsime kõige kallima mis leidus…hea valik:). Õhtul käisime söömas, tegelikult teised sõid õhtust meie jõime õlut, mis on soojas kliimas ikkagi kõige parem jook. El tuncos oli meil paar tuttavat ka ees, Usa tüdruk ja Austraalia poiss. Nendega me väga hängida ei viitsinud, paarike nagu nad on(olid). Meil on kahekesi alati lõbusam:).
Järgmine hommik pidime La Liberdadi sõitma, et raha välja võtta, see asub umbes 10 minuti sõidu kaugusel. Ootasime siis umbes minuti bussijaamas kui juba küsiti kas küüti tahame. Muidugi nõus! Tundub, et väga ei teadvusta endale kui sellises ilusas rannakohas viibid, et tegemist on siiski El Salvadoriga. Hüppasime auto peale ja linna me jõudsimegi. Raha välja võetud ja väiksed šhopingud tehtud ootasime jälle bussi. Auto kolme kutiga peab kinni. Sama küsimus , vastus El tunco. Hüppasime peale! USA-st olid nad kõik ja täitsa toredad, käisime nendega kalaturul ja lubasime õhtusöögil neid nende mereandide söömisel aidata. Ennem õhtusööki hängisime niisama ja kuna kuttidel oli oma hostel ostetud, siis seal me olimegi. Eelmine õhtu oli neil suuremat sorti ilutulestiku pidu olnud ja rakette oli veel üle, kokkuvõttes põrkas üks väiksemat sorti raketihakatis vastuseina ja G sai sellega pihta nii, et särk oli ära kõrbenud ja auk sees. Segased! Imemaitsev gurmee õhtusöök söödud ja edasi välja, avatud mikrofoni õhtu või midagi sellist oli tol õhtul. Päris „huvitavalt“ kõlasid need lood Me kolisime uude hotelli päeval, vähe odavamasse ja hea lähedal oli koju minna, G jäi nõks kauemaks välja. Järgmine päev hommikusöök ja rannas lebo . Kohtusime Burroga, mitte lihtsalt sixpackiga vaid rohkemaga,kelle päris nime ma ei mäleta enam. Igal juhul Mowgly välimusega kohalik kutt, kes kutsus meid koskesid vaatama kuhugi kaugemale mäe otsa. Bussi aga ei tulnud ja Mowgly tegi ettepaneku teise randa sõita. See kord buss tuli ja sõitsime El Zontesse. Kõik ilus, kaunis, kena. Tagasi tulles bussi kohe ei tulnud ja selle asemel, et seda oodata, hakkasime kõndima, et siis buss kinni püüda tee pealt. Mida aga ei olnud, oli buss. Hakkas juba pimedaks minema, kõnnime just ühe kurvi peal kui buss mööda kihutab. Tore! 2 valget tüdrukut Mowglyga ei –kusagil. 7 kilomeetrit oli vist kõnnitud ja umbes sama palju veel. Lõpuks peab meie ees kinni džiip. Meil oli kohe G-ga, et unustage ära, ennem kõnnin sada kiltsa , kui sinna peale lähen. Burro väitis, et ta teab neid ja nii me siis sinna auto peale ronisime….Gangsters!!!!!!! Ära ehitud suuremat kasvu tüübid, lärmava mussiga. Lendasime siis oma hotelli ette nendega ja lootsime, et sõbrad meid ei näe, ei viitsiks seletada lihtsalt. Õhtul mängisime oma hotelli kuttidega kaarte ja läksime siis kõik koos sõbralikult välja. Lõbus oli, ainult et liiga palju leidsime sõpru seal Tuncos ja raske on end iga erineva seltskonna vahel jagada, eriti kui nad koonduda ei taha. Igal juhul magama saime suhteliselt hilja. Järgmisel päeval veel mõned suplused ja tagasi Guatemala poole läbi seitsmesaja passikontrolli.