Saturday, December 26, 2009

Lillelapsed 25-ndal detsembril

Siis kui Siku töötas, magasid G ja Merks sügavat und. G magas peaaegu selle ajani mil Siku töölt juba tagasi tuli. Mina koristasin veits eelmise päeva läbu. Kõik enam vähem talutavalt elamiskõlblik jälle. Mõtlesime, et kuna eelmine päev olid meie jõulud niinimetatult natukene havaii stiilis, siis järgmine päev võiksime hipid olla. Kui me veel maal elasime siis me harrastasime igavusest natukene käsitööd teha ja heegeldasime G-ga endale peapaelad. Panime pähe ja läksime välja chillima. Linn oli ikka väga-väga vaikne, täiesti välja surnud. Jalutasime ühte teise linnaranda, mis hetkel on suletud, mingi ehituskeiss. Okei.....mõnus soe pikutada kuni hetkeni kui läks liiga palavaks, mõtlesime mis seal ikka noh, loodetavasti keegi ei tule ja saab alasti ujuma minna, polnud probleemi. Paadid seisid küll 100 m eemal ankrus, vahet pole, eriti mõnus oli. Looduslapsed ju ikkagi. Veits võtsime päikest ka.
Meil on siin üks mägi või no tegelikult on igalpool põhimõtteliselt mäed ümber. On üks tipp, kuhu ma olen alati tahtnud ronida aga pole olnud piisavalt energiat. Eile oli see päev, kus me võtsime end kokku. Mina oma pika kleidiga (kõige sobivam riietus). Üles tippu läheb korralik tee, tegime väikseid peatusi ja edasi. Poleks ise ka uskunud, et tippu ronime sest nii Kuum on ju pidevalt. Tehtud! Nüüd on vaja alla tagasi tulla. Mõtlesime, et võiks otsem saada kusagilt. Surfasime metsas ringi ja otsisime mingit teed kui kuulsime mingeid samme ja sahistamist võsas. Okou! Getter panustas kas karule või pantrile, mina kartsin kohalikku aborigeeni:D Eriti palju kartsin ausalt, sest ma teadsin, et oma sandaalide ja kleidiga ei suuda ma küll kellegi eest põgeneda:) Käisime mingi kolm korda edasi-tagasi ennem kui julgesime sealt kohast mööda kõndida. Nii me siis matkasime, julged eesti tüdrukud ikkagi ju. Koju jõudsime elusalt ja tervelt (sest ma kirjutan ju blogi praegu omas mõnusas kott-toolis).

Palju ilusaid pilte tegime ka;)

Olge mõnusad seal pool!

Friday, December 25, 2009

Jõulud jõulud!!!!!

Siku valmistas hapukapsaid ja mina tegin ploomide ja õuntega kalkunit ning meie kõigi lemmikut porgandikooki. Oi-Oi-oi kui mõnus. Temperatuur on konditsioneeril kõige madalamale timmitud, et natukenegi oleks jahedam, ehk kannatab isegi piparmünditeed meega juua. Kui nüüd aus olla siis tahaksin hoopis hõõgveini kamina ees juua aga noh mis seal ikka, teinekord.
No on mõnus noh, midagi ei ole teha ja need kapsad on head, maitsesin....nagu eestis:)
Meil oli siin paar päeva tagasi kaartide ja pakkide päev. Sikujuss sai emalt kaardi ja mina sain isalt ja vantsilt ning suure kasti komme, kasti mitte karbi, ausalt...ma söön end suureks kommiks ja siis veeren kunagi võib-olla tagasi kodumaale.
Let it snow, let it snow, let it snow!!!!.....jõululaulud on tonni peal. Tahaks lumes end rullida!
Kahjuks saaab ingleid ainult liival teha, lumeinglid jäävad järgmisesse aastasse.
Eile (24 dets.) õhtu kujunes meil peamiselt naiste seltskonnas,hiljem meeste seltskonnas, kokku oli meid võib-olla 8-9. tundsime end ükskõik kui hästi ja ükskõik kui täis söönult. Isegi koduigatsus ei tulnud peale. Mingi aeg öösel tulid naabrid ütlema, et me vaiksemalt võtaksime, no nii tegimegi...kolisime alla poiste majja ja jaurasime veits edasi ja siis tuttu.
natukene nalja ka....Meil on klaas liuguks eksole, mis on suhteliselt puhas. Helise, kes arvas, et võiks tuppa minna jooksis peaga sajaga vastu ust, maru naljakas oli:). Nüüd meil on ilusa rasvase näolaiguga uksel.
Ahjaa, meie boss tegi meile üllatus jõulukingid ka, väga armas temast. Uuuh, kui popid käekotid me saime, minul Helisel ja G-l kõigil ühtemoodi, erinevat värvi.
Paar päeva tagasi tutvusime juhuslikult ka teise Getteri ja Merilyniga, väga kummaline, kuulsime rannas eesti keelt ja hüppasime G-ga ligi, millegi pärast oli tunne, et need võiks olla meie nimekaimud, nii oligi. Äge!
Mis siis veel head toimumas on...
...mul on (oli, täna on viimane) 3 vaba päeva järjest, nagu pikk pikk puhkus. teised peavad kahjuks töömummid olema.

Jõulukingid ostame endale see aasta ise, tundus kõige brilliantsem idee olevat.

Kõik on suurepärane välja arvatud see, et pean oma kallile vanale arvutile vaikselt hüvastijätu kõnet välja mõtlema hakkama ja uue jaoks rahakotti kergitama.

OEH, kuidas tahaks Kõiki kallistada ja isiklikult ilusaid jõule soovida.
Teen seda südames ja olen mõtetes teiega.

RAHULIKKE LUME ROHKEID PÜHI!!!!!

Armastusega,

Merks

Thursday, December 17, 2009

Back!

Väga inetu lugu, et pole üldse kirjutanud. Ära teenitult olen päris mitu korda pahandada saanud, nii võib ju mu suurepärane kirjanikuanne raisku minna:) Ah, mis ma ikka siin jutustan pikalt….
Ega väga ei olegi midagi toimunud vist, sama-vana pidevalt.
See maal elamine on minust teinud peaaegu lastevihkaja, midagi ei ole teha. Kui ikka käivad närvidele siis käivad.
Eile oli ühel neist lastest, tüdrukul sünnipäev või no väike varasem tähistamine. Hästi mõnus oli. Tegime Chloe`le küpsisetorti, mis kukkus välja nagu küpsisepuder, ausõna Getter oli süüdi, aga maitses sellegi poolest väga hästi. Et ikka korralikult jõuludesse sisse elada, sõima kõhud punni, harjutame varakult. Okei, see selleks.
Varakult magama…..kell sai mingi pool 12 kui G mind üles ajas „kuule elekter läks ära!“ Tore tore….see tähendab seda, et konditsioneer ei tööta juuu ja magamisest võib ainult und näha, ajasin siis end püsti ja läksime välja elektrikappi otsima. Klõpsutasime kõik nupud läbi aga ei midagi, värk oli selles, et pistikutes ei olnud voolu aga valgustid põlesid. Mängisime Mäk-Kaivereid, endal oli jube lõbus, Siku oli maru vihane meie itsitamise peale juba. Uus katse elektrikapi juures, päris hirmus oli tegelikult seal väljas pimedas nokitseda, eriti kui väga hea fantaasia on iga krabina peale aga me saime hakkame ja tagasi magama.
Hommikul pakkisime oma asjad kokku sest meil oli viimane päev maalastena elada, natukene isegi kurb. Närvesöövad lapsed läksid ka isaga reisile, isaga kes on pehmelt öeldes idikas. Pidevalt on mingi tsirkus seal käinud, sotsiaaltöötajad ja politseid on normaalne nähtus selles majas. Nii ka täna hommikul, ennem politsei ja siis isa tagant järgi. Ulme!
Uhh!!! Jälle asjad autosse ja järgmisesse koju, nüüd päris oma koju! Kas ma olen juba öelnud, et päris oma ookeanivaade on ka, pole üldse paha ja päris oma bassein on ka.
Kähku asjad korterisse ja väike lahti pakkimine ja siis jõululõunasöögile töökaaslastega, jällegi üks tore üritus ( me võime siin end paksuks süüa nii), paksuks, sest alati kui on jutt tervislikust toidust ilmuvad lauale friikad, toretore! Lõunasöök läbi, shoping toidupoes ning siis koju.
Meid ootas postkastis üks vahva üllatus, ….Kallis Jaana oli meile kirja saatnud, väga armas, hästi suur aitäh!
Nii meil siin siis läheb, endiselt on kõik mõnus, soe ja chill

M.

Wednesday, December 9, 2009

ÄrevÄrev!!!!

Päkapikud siiski käivad, ettehoiatatult kuid siiski:)
Eriti hea meel oli....
Aitäh!!!!!!

Miss Whoops

Tuesday, December 8, 2009

Chillaxation

Teate, käisime väljas eile, täpsemalt poistel külas.Siku otsustas mitte tulla, keegi ei tea miks??? LAISK!!! Kutsusime Kerli ka, polnud miljon aastat näinud. Mikael küpsetas meie lemmikut porgandikooki, mis valmides ei olnud enam nii lemmik, pigem eriline pannkook. Pole hullu tegelt, ajame kõik ahju süüks:). Mõnus kirju seltskond, mis nagu tavaliselt kahaneb kolme nelja inimese suuruseks peoseltskonnaks. Natuke pubis ringi õõtsutud ja paar keerutust tehtud, tuli koduigatsus. Poiste juures olid meie asjad, okei jõuame sinna aga sisse ei saa, pole probleemi. Väike tsiki-briki, milleks uksed kui saab ka akendest sisse ronida:)
Taksosse ja koju...hea mõnus uni ning vaba päev!!!!

Sunday, December 6, 2009

Igatsen!!!!

Oeh, teil on seal II advent, kindlasti väga mõnus aga võiks mõnusam olla sest meie oleme ju siin mandril:)

Meil on nüüd päris oma korter ja päris oma aadress, kuhu kõik võivad joonistada ja kirjutada.Ootan väga väga!!!!

3/10 Begley St.
Airlie Beach
QLD 4802
Australia



Igatesen!!!!

Merks

Thursday, December 3, 2009

On the road

Otsustasime oma vabade päevadega midagi ette võtta, ka Sikul, kellel tegelikult ei olnud vabu päevi aga kõike annab ju korraldada. Plaanid tehtud ja Mikaeliga räägitud (Roaatsi kutt-autoga). Läheme ja vaatame natukene ringi ja võib-olla õnnestub isegi lõpuks kängurusid kohata.
Teisipäeval kiirelt koju peale tööd, asjad kokku ja minek. No mitte päris minek, sest alati ununeb midagi koju ju ja peab tagasi minema. Võtsime suuna veidike ülespoole, ikka kuumema poole. Väga chill igal juhul. Tšekkisime lähimad ilusamad kohad üle ja edasi...
Peatusime..........Känguruuuud ja oi kui palju, ärevärev, lõpuks ometigi, neid oli vähemalt uuh 10 kindlasti. Väga kihvt!!! Täiega hiilisime, et neid lähemalt näha aga no väga ei õnnestunud. Okei, mis seal ikka...edasi.
Valisime endile ööbimiskoha natukene rannast eemal. Otsustasime liival magada, sest telgid on nõrkadele. Mikael arvas, et me oleme hommikuks poole väiksemaks söödud aga me väga ei viitsinud teda kuulata. Eestis elavad julged tüdrukud ju.
Õhtu juurde tagasi- lennutasime frisbit, käisime ujumas ja mängisime natuke koba-võrkpalli ka G-ga. Õhtusöök küünalde ja täiskuuga. Ei saa mainimata jätta, et õhtusöögi kõrvale oli liiga palju veini ja õlut. Võiks arvata, et kell 12 oli magama mineku aeg. Päris äge oli tegelikult tähistaeva all magada, väike ussi-ämbliku-krokodilli-misiganes looma kartus oli tonni peal, eriti G-l ja Sikul, nemad hüppasid ikka kordamööda püsti iga krabine peale:D
Hommikul kui valgeks läks, hakkasid igasugused putukad jõhkralt närima. Võtsin oma „magamiskoti“, lina ja läksin randa magama, seal oli rohkem õhku kuid mitte vähem täiega häirivaid ja närivaid putukaid. Tõmbasin siis lina ülepea ja voilaa, uni hea. Kui keegi oleks mööda jalutanud võiks arvata, et surnu on valge linaga kaetud aga ei see olin siiski ainult mina (poole väiksemana). Kell 9 äratas Siku oma porgandihäälega meid üles, meid sest G oli vahepeal minuga rannas ühinenud. Mul oli LIIGA halb olla, jätan enda teada kui halb.
Hommikusöök, asjad kokku ja teele. G sõitis......täiega äge, vahel külg ees aga siiski õigel pool teed. Bowenisse sõitsime muideks, mul on hea meel, et see teile midagi ei ütle. See on välja surnud linn, G üritas sealt fotokale välku osta, päris õnnestuski, MITTE.
Seal väljasurnud linnas on aga väga ilusad rannad, nii siis pikutasime rannas ja olime niisama lebos.
Tagasi kojuuuuu
Kell on 8 õhtul ja mina magan sügavat und....kuni hommikuni. Ilus elu!

Ilusa elu merks.

Monday, November 30, 2009

uus ja popp telefoninumber

0406601874, nimi on endiset sama- Merilin , kui kellelgi on meelest läinud:)

Kus on?

Minu teada on nüüd päkapikkude ringi jalutamise aeg aga minu plätu oli täiesti tühi, ei ühtegi kommi ega muud maiust, mis värk on?

Sunday, November 29, 2009

Tahaks....

Siis kui G ja M töölt koju uimasid,oli Eestis I advendi hommik. Täiega tahaks koju sellistel päevadel. Tahaks musta leiba ja hapukapsast süüa, pole just kuigi ahvatlevam kombinatsioon aga tahan siiski.
Tahan oma kalleid inimesi ka näha.
Tahan liiga palju......vist?

Saturday, November 28, 2009

ljeeeebokunnid

Peale selle, et me lõpmatult ja väsimatult töötame, kolime me täpselt sama palju. Ehk siis uues kohas ja paremas……taaskord. Nii kaua kui me võib-olla võimatuna saadavat korterit ootame, elame me ühes väga mõnusas kohas, natukene linnast väljas. Maalapsed need kasvavad vitsata…jesss.Maal on hea. Tänaseks oleme siin elanud ei rohkem ega vähem kui nädal. Täpsemalt üüris meile üks hästi tore Austraalia üksikema oma suurest majast toa. Pole üldse paha kusjuures. Lapsed on ka, muidu vist üksikema ei saaks ole onju:): 7 aastane tüdruk ja 4 aastane poiss, kes on aegajalt närvesöövad aga elab üle.
Ühel õhtul, võimalik, et see oli Kolmapäev-kisub peoks ja üllatus üllatus, seekord ei ole meie need pidulised vaid hoopis pereema oma sõbrannaga. Klaasid kõlisevad ja jutusumin muutub valjemaks, mis õhtu edenedes muutub laulukooriks ning tantsupeoks, no okei. Meie G-ga chillisime omas toas ja vaatasime filmi, kell on juba päris mitu aga lapsed ikka veel ei maga ja tundub et kedagi teist peale meie nende magama minek ka ei huvita. Mingi hetk saabus meie majja vaikus, ema magab, sõbranna on kadunud ja lapsed magavad teleka ees kott-toolides, väga normaalne. Tassisime siis lapsed voodisse magama ja korras.
Kolmapäeva päeval käisime ookeanisupis suplemas ja riskisime meduuside kõrvetustega, seekord läks õnneks, kõrvetada ei saanud
Neljapäev oli üks mõnus päev, mõnus õhtu hea muusika ja seltskonnaga. No nii mõnus ongi noh.
Tööpäevad mööduvad ka ainult lõbusalt itsitades ja bossi klatsides, tegelikult on ta tore, udupea aga tore.
Siis kui mõistus kuumaga kaduma hakkab on vaja see mingi tegevusega taastada, nii me siis leidsimegi rulad garaažist ja lasime need kiirelt käiku, Need, kes mind teavad, arvavad kindlasti, et see pole kuigi hea mõte, kui ma just üleni kaitsmetes ei ole aga noo see kord ma ei kukkunud, ausalt..

Muidu on lebolebolebo ja kuum.
Meeeeerks
ja teised,Siku on endiselt minuga veel:)

Wednesday, November 18, 2009

Huvitavam ja kuumem

Pühapäev on meil välja kujunenud perepäev. Sai ema ja vanaemaga juttu aetud, päris mõnus ja tundub, et varsti võib kalevikommide pakki oodata….mmm:P. Õhtul kutsusid poisid külla, et pidada oma soolaleivapidu. Muhe üritus millest kujunes välja mütsipidu. Sai nalja ja süüa ja juua. Peo lõpetasid Getter, Merks, Mikael ja Jay-Jay, kellaaeg oli ilmselgelt liiga palju, et järgmine päev jõuaks korralikult tööl olla aga mis teha.
Esmaspäeval liigutasin oma jalgu ja käsi ükskõikkui aeglaselt ja koju praktiliselt roomasin. Unistasin kuidas saan koju ja kohe magama minna….Okei, tegelikult ma ei läinud koju vaid panka, et oma palgatšekki vahetada, kui helistab G- „tule kiiresti koju, meid visati välja!“:D. KIHVT! Nii palju siis puhkamisest. Läksin koju…..pikemalt rääkides… elasin mina bäkersis põhimõtteliselt tasuta ja teised tulid ka sealt just töölt ära, nii et ametlikult võis elada seal ainult Siku. Nonii, kiirelt pakkima siis, aega oli poolteist tundi:D. Võtsime nii palju kui võimalik mitte enda asju kaasa. Ema, palun ära pahanda, aga Austraalia teeb siin omad korrektuurid, meil on vaja ju edaspidi ka elada millegagi. Ostma ikka ei hakka.
Kolisime oma sajatuhande kotiga poiste majja, mis pole kuigi kaugel aga siiski oli vaja autot, nii siis Siku sõitis ja Getter karjus kõrval ning mina Kiisikuga otsustasin jalgsi minna. Tahaks Austraaliat rohkem näha, kartsin, et Sikuga sõites tagurpidi maal ja tagurpidi liikluses võib mul see võimalus nägemata jääda. Kõik läks siiski hästi. Järjekordne kommuunielu, ainult aadress on vahetunud. Lastelaager, kus puudub vaid öine pasteerimine aga seda annab veel korraldada.
Poisid käivad kalal ja meie sööme kala, mis üldse pole paha:
Teispäeval ehk siis eile, läksime üht korterit vaatama, suvalt, teadsime et rentnikud on veel sees ja üllatus üllatus, kus korter asub…meie praegusest elukohast ületee, ehk siis potentsiaalsed naabrid. Rääkisime juttu ja vaatasime korteri üle, jätsime vist väga hea mulje neile ja korteriperenaine oli nõus meiega kohe järgmine päev kinnisvarabüroosse kaasa tulema ja meist head rääkima. Siin on täielik tuumafüüsika see korteri üürimine või üldse ükskõik mis muu. Saime teada, et austraallased jagavad oma IQ-ga viimast kohta mingi Aafrika riigiga. Palju õnne…ise nii lollid aga kõik on nii keeruliseks aetud.
Nüüd on küll siin täielik troopika saabunud ja läheb järjest kuumemaks.
Täna on mul vabapäev, sai veidike puhata ja mängida vahelduseks. Käisime Sikuga korteri värki ajamas ja nüüd peab ootama ja vaatama mis saab. Nii kaua peame poistele siin närvidele käima. Küsisime neilt, et palju me neile ööbimise eest võlgneme, tasu on kahjuks alasti ringi käimine, mis polegi halb mõte sest siin on lihtsalt nii kuum….no hea küll tegelikult me oleme kõik endiselt riides veel. No Worries;)
Teate, mis on kõige kihvtim? Ahhaa…et Kiisikul on eestlasest töökaaslane Merilin, kellel on sõbranna Getter. Läheme neile laupäeval külla. Tutvumine saab huvitav ja naljakas olema.
Kui väike on üks suur Austraalia? Liiga VÄIKE!

Saturday, November 14, 2009

Reede 13

See pole ikka kõige parem päev, peaks ära mainima. Kiisik oleks peaaegu oma praamist maha jäänud, ta nimelt sai ühele saarele tööd. Tegelikult on tal lausa 2 tööd nüüd. Mina pillasin Kiisiku lõhna maha, kildudeks, puruks, Finito ja põhimõtteliselt juhtus üldse kõigil midagi. Õhtu poolikul käisime ühel uuel tuttaval paadi peal külas, chill ja väike vaheldus. Paadilt tagasi püüdsime sellest paadiga tüübist lahti saada, saime ka muidugi :D
Tutvusime ühe Hollandi tüdrukuga, kellel polnud kuhugi ööseks minna, sest kõik ööbimiskohad olid täis, nii me siis otsustasime G-ga ta koju tuua. Kui teised toovad mehi koju siis meie tõime naise.
Päris-Päris õhtul läksid kõik teised meie koduklubisse, Siku oli seal õhtul tööl ka. Sõi ja jõi end seal täis ja teised ühinesid temaga peatselt ja tegid sama tagant järele. Mina pidin kahjuks koju minema, vastasel juhul ei jõua kohe üldse üldse tööl olla järgmine päev (… olen üritanud). Kui ma nüüd päris aus olen, siis kui ma millestki siin olles puudust tunnen, siis on see Sajakümnega pidutsemine, nagu Eestis olles ikka (kino tahaks teha).

Täna lugesin lõpuks ka Eesti uudiseid, ehk siis postimeest
102 000 töötut….ei no Palju Õnne, vist ei taha veel koju tagasi.

circus maximus

Siin on endiselt puhas huumor elada ikka… Inimesesd kujutavad endale liiga palju ette, Näiteks elab meil siin üks Lesbi, kes kujutab ette et ta on nõid ja üks kutt kes on enda arvates ufode poolt maale saadetud. Action käib endiselt non-stop. Mõni hommik vaatab politsei maja ees vastu, see tundub siin elades juba suhteliselt normaalne. Meie uued naabripoisid kolisid välja, ennem kui neid tundma sai hakata. Nii palju sai tunda, et nad meil magada ei lasknud ja iga tunni järel käis siku või kiisik neid sõimamas:D, Mul on vanad hea ja väga hästi toimivad kõrvatropid. Kiisik oma seksikas negliseež, keda vist keegi ei kuulanud- kahjuks.
See nn. Witch tuli meile G-ga üks õhtu kõige pimedamal tänaval Airlies vastu ja ütles „ Be careful girls“ G hakkas täiega kartma.
Oleme ka uusi loomaliike avastanud, täpsemalt Siku. Meil elab siin üks kassi suurune rott, võib-olla ka mitu. Ootan huviga millal ma temaga kohtuda saan. Kui kuulata tüdrukute kiljumisi väljas, siis võib arvata, et peatselt on seda kohtumist oodata.
Jälle üks töönädal selja taga ja veidike rohkem aega kirjutada siia midagi .eelmine Laupäeva võtsime kõik eriti vaikselt ja rahulikult, pühapäeva mitte nii väga:P. Esmaspäeval kolisid meile juba omaks saanud kõrvaltoakutid välja. päris kurvad oleme, tegelikult mitte sest uued tulid asemele:D Väga kihvtid tüübid. Täiesti non stop sebijad ja surfarid otse Sidneyst. Nägin kui üks kuttidest tuli basseini poolt lauaga, käis surfamas:D. MITTE KEEGI ei ole normaalne!!!
Üldiselt on nii, et midagi ei saa teha ega ette võtta sest meil sajab siin juba eriti mitmendat päeva järjest, kergelt öeldes teeb see kurjaks. Õnneks saab tööl käia, siis see nii häiriv ei ole.
Üritame G-ga mingit korterit endale leida- dilemma, kas võtta kahekesi või ootab natuke vb veel, et siku ja kiisik saaks ka tulla? Vist siiki ootame veidike.
Kui aus olla, siis tahaks jubedalt siit nüüd edasi liikuda, aitab küll! Airlie beach hakkab end lõplikult ammendama. Mõned uued sihtkohad on aga raha veel ei ole.

Saturday, November 7, 2009

H2sti lyhidalt ja kiirelt!



Esmaspäev oli palgapäev ja ükskõik kui pikk tööpäev. Teisipäeval käisime G-ga väljas chillimas- klubis. Millegi pärast meeldib neile tüdrukutele siin arvata, et ma olen pidevalt nendega isegi siis kui ei ole. Getter oli täiesti kindel, et ma tulin temaga koju aga no ei tulnud ju. Merilin jõudis natukene hiljem. Siku ja Kiisik on paikseks ja vaikseks jäänud. Kolmapäev- vaba päeeeeev!!!! Täiega nautimus. Kuna ma sain rikkaks esmaspäeval, siis loomulikult tuleks minna raha laristama. Nii tegingi!!! Õhtul oli full moon rannachill- väga mõnus! Neljapäev- Siis kui teised tööl käivad ja minul on vaba päev siis on ju seltskonda hommikulauda vaja. Seekord oli selleks seltskonnaks 5 kakadud, kellest kolm istusid laual ja nosisisd koos minuga hommikueinet. Päikest võtsin ka nagu korralik eestlane ja nüüd võib isegi öelda, et natukene olen võib-olla pruun.
Siku käis proovipäeval, mis on totaalselt huumor. Kuna ta single lady ei ole, siis on tema tööle saamine suure küsimärgiga. ?????? Neljapäeva õhtu- Sushi õhtu rannas, pole üldse paha. Kõhud täis ja koju tuttu? Mmmm……mitte!!! Hiljem: Siku räägib telefoniga, meie G-ga läheme klubi tuurile, 10 minutit ja 2 klubi käiku hiljem tulevad G ja Merks koju, Siku räägib ikka telefoniga. Lihtne! Reede- jälle üks chill ja hommikune väsimus….
Kui Teile tundub, et ma iga päev sellist elu elan ja väljas käin siis see tegelikult ongi nii…
Kuna ma kõnesid ja soove ei saanud, seoses narkokaubandusega kõrvaltoas, siis naabri äri läks pankrotti ja nad kolisid välja, lõpuks ometi –rahulik!!!!
Mainin ara ka oma esimese austraalia v6idu, mis tuli kust iganes kohast. V6itsin 2070 daala eest mingi j6usaali staffi eratreeneriga. K6ige parem osa on see, et ma unustasin kohtumise 2ra:D trillallatrallaaaa.
Tervitaks J-d, kes on nyyd USA-s 

Sunday, November 1, 2009

Nii on nagu elu käib

Palun vabandust! Eriti kaua pole jõudnud siia midagi kirjutada.
Alates G siia tulekust siis…….täiega must auk valitseb mälus, ma ei tea mida kirjutada enam.
Okei, G tuli…esimene päev oli rahulik siuke. Ilma suuremate pidustusteta. Getter on jõhker asjataja ikka, kukkus kohe koristama ja kamandama. Ütlesin, et ei ole mõtet, niikuinii on 5 min pärast kõik sama vana moodi, alguses ta mind ei mõistnud, kuid nüüd juba saab pihta kuidas siin elu käib. Teine õhtu tõmbasime nosud rannaliival täis ja olime ükskõik kui mõnusad:D. Kiisik ja Siku seekord meiega ei ühinenud. Korralikud tüdrukud ikkagi ju. Mingi aeg läksime Armadasse. Poleks pidanud, siis oleks võib-olla hommikul parem olnud. G käis eriti halenaljakalt tooliga ümber, seljas elegantne must kokteili kleit, sest just nimelt neid me ju sinna jooma läksimegi.
Koju minek: UDUNE!
Hommik: HALB, HALVEM , kõige HALVEM
Alates G siia tulekust on iga päev vihma sadanud, puhas ulme, kuidas nii saab? Keegi ei tea!
Reedel võtsin end kokku ja käisin oma jalaga arsti juures, 3 minutiline visiit ja rahakott 800 krooni võrra kergem, pole paha! Tegelikult on väga paha, kui raha ei ole. Loodetavasti kindlustus maksab selle mulle kunagi kinni. Arst käskis jalal puhata lasta…haha, very funny, ei tea kuidas see toimuma peaks?
Kiisik käis oma vabal päeval ringi trippimas üleval pool, natukene kade aga mitte väga. Tegelt oli väga kihvt ja ilus olnud. Kahju, et piltide laadimine võtab siin miljon aastat, muidu võiks teiega Austraaliat jagada.
Eile oli meil Halloween, arvatavasti teil ka. Ainus vahe on selles, et võib-olla teil toimus midagi põnevat sellega seoses, meie linnas oli lihtsalt palju purjus karvaseid ja sulelisi.

Ma polegi rääkinud, et meil elab kõrval toas üks tšikk kelle kutt on narkodiiler. Äri käib 24/7!
Nii, et kui midagi kellelgi vaja peaks minema, andke teada, mul hea kõrvalt toast küsida:)

31/10/09
Airlie Beach
Merks

Monday, October 26, 2009

Slow motion days

Läksime Sikuga ühel hommikul tube koristama, housekeeperid nagu me oleme. Töökad, usinad ja kiired:). NOT! Tegime oma tööpäeva vähe iisimaks, tegelikult päris palju. Pikutasime tubades niisama ja ajasime ühe Fraansi kutiga juttu, eriti lõbus kuju. Tegime fotoshuute ja sõime kellegi, keegi ei tea kelle krõpse- kvaliteettööaeg!
Mingil päeval käisin muulil ronimas nn kilpasid vaatamas, no ei näe neid. Ma pole veel aru saanud mis neil minu vastu on aga tundub, et midagi on.
Nägin oma esimest Austraalia MaduUssi, päris ärev …..pruuni värvi ja rohelise kõhuga. Kihvt! Kiisik nägi julmalt suurt ämblikku, need pidid hüppama ka veel. Ka päris kihvt!
Kui kellelgi on mingeid häid ideid kuidas ma oma jala terveks võiksin saada, oleksin väga tänulik-enam ei jõua ringi longata. Karke või ratastooli on vaja, ilma naljata.
Getter pidi Pühapäeva hommikul 9.30 meie väikesesse peolinna jõudma aga läks teisiti. Ta jäi bussist maha ja jõudis alles täna. Oi kuidas OOOTASIN!!!

Wednesday, October 21, 2009

Üks päev sadas kaks päeva järjest vihma

tegelikult tibutas korraks ühel õhtul, päris hirmus:)
A ja mu uus töökaaslane Koreast kutusus mind kohtingule....eriti naljakas oli. Neelasin tol hetkel oma keele vist alla.
Ma olen haige muideks. Konditsioneer on iivõl!

Monday, October 19, 2009

1 kuu

Uskumatu, et juba kuu aega kodust eemal. Ei igatse tagasi ka:)

Tsauplau, peab toole ruttama
M

ARMASTAN OMA SÕPRU, LIHTSALT ARMASTAN!!!!

Tänks kõigile kes mind hommikul 6-7 vahel äratasid, see oli kõige parem hommik siin Austraalias olles, täiesti ausalt!!!!!
Lihtsalt super!!!

AITÄH….
Piretile, J-le, G-le, E-le, Matule, Mannile, Dianale ja Armole
Vabandan kui keegi meelest läks, siiski varahommik ju:)

ei viitsi pealkirja m6elda

Tööööööööööööö, piduuuuuuuuuuu, tööööööööööö, nii see elu käib Ehk siis midagi huvitavat pole toimunud siin vahepeal. Ma polegi vist tegelt rääkinud, et me töötame Sikuga nüüd ühes India restos, poole kohaga. Mina käin hommikuti haousekeepingut ka ikka endiselt tegemas ja eile õhtul olin hoopis ühes mõnusas klubis/lounges tööl. Madis mängib plaate ja Mikael on kokk ja mina ettekandja, see on siuke ajutine ots, siis kui mingid eriüritused on. Hea muss, söök ja jook ning suht normaalne rahvas ja palk. Töökaaslased on ka toredad. Barmanile olin ma kohe tema väike printsess:D ja manager lubas eestisse kolida, sest seal on kõik nii ilusad naised. Ühe sõnaga pole üldse paha, ainult natukene väsitav, eriti kui eelmine päev on pidu olnud, hommikul raske tööpäev ja õhtul teine töö ja peale seda koju riideid vahetama ja uuesti peole. Siku teeb siin ikka kino meile endiselt. Tuli täna hommikul koju….pole teda vist kunagi nii purjus näinud. Kuulen, et keegi podiseb ja ropendab ukse taga, mina muidugi olin varem kodus juba…okei, teen ukse lahti- Siku-täiesti out of condition:D. Where is Michael? Where is Michael? Mul oli nii, et mis asja?( see oli ka ainuke lause millest ma enam-vähem aru sain) Mis Michael, muide ta on ammu surnud kui sa veel ei tea, või see kingi uus tüüp sul, lõpuks tuli välja, et ta otsis oma „Beat it“ t-särki. Siku magab nari teisel korrusel muide:D võttis toa teisest otsast hoogu, et üles narisse saada, seda ta ei saanud ja lõpuks tema tervise huvides soovitasin tal Kiisiku voodis magada.
Airlie Beachil toimub praegu Great Barrier reef festival ja nüüd on siin topelt palju noori joodikuid, mina ei oska enam midagi kommenteerida selle joomise kohta. Hullumaja!
Austraalia on ikka jõhkralt veider koht tegelikult. Inimesed on suht lollid ja laisad, õnneks kompenseerib seda ilus loodus ja päikselised ilmad. Seoses päikesega….meil oli täna vist esimene poolpilves päev. Harjumatu! Praegu on laguuni ääres mingi välikino, ma ei viitsi isegi seda vaatama minna ja pettuda. Pettuda sellepärast, et eile või juba üleeile oli „suur“ ilutulestik siin, kestis 20 min, mis oli ainuke pluss pool sellel. Oz-d ahhetasid ja ohhetasid et küll on ilus ja äge. Tegelikult oli täielik jamps, Eestis on mingitel sünnipäevadel sellised ilutulestikud. Bullshit! Mitte, et ma mingi vingats oleks aga midagi kihvti ei saa teha, ennem peab raha koguma. Leidsime golfikepi ja nüüd mängime mangodega golfi.(mina ja poisid ja üks Melbournist pärit tüüp, kes ei jõua mind ära naerda, kuna ta on 14 aastat golfi mänginud aga tundub, et sama koba kui mina:D) Kogu maja esine on mangosodi täis.
Kõik jutud jälle!

Baihhhh!!!
Musid, kallid!!!!

Thursday, October 15, 2009

----------

Et siis meie lastetu, koduloomadeta ja vanuriteta linnast veidike. Ilm on kuum ja niiske, selline tunne nagu oleks Malaisias. Lapsed on siin haruldus nagu ka lemmikloomad, ma pole siin ühtegi kassi näinud, tegelikult ka ja kui mõni vanainimene vastu tuleb on see maailmaime. Minu teada on siin linnas mingine 2000 püsielanikku ainult aga kuna kohe kohe hakkab turismihooaeg, siis on varsti raskusi tänavatel liikumisega. Teed ületades olen lõpuks ära õppinud õigele poole vaatamise, enam ei jookse auto alla. Võib-olla tegelikult siiski olen jooksnud sest jalg valutab juba mitmendat päeva ja läheb järjest hullemaks. Sant ühesõnaga. Äkki hoopis kangreen (ühe jalaga hauas?) Lonkan siin ringi, jube kihvt.
Ühel päeval kui Merks oma raskelt tööpäevalt naasis olid Sigrid ja Kiisik juba päris tööd saanud, Lahe! Tegelikult mitte, ma tahtsin ju ka. Sikul oli juba samal õhtul proovipäev, sai ilusti hakkama ja tundub, et nüüd ongi tal töö, pool kohta aga siiski. Järgmine päev läksin suure hooga CV-d jagama. Astusin sisse ühte pubi-restorani . 2 kutti võtsid mind eriti sõbralikult vastu, jutud aetud ( tüüp ajas mingit hullu juba, hakkasin meeldima vist:D). Mingi aeg jõudsin tagasi meie suursugusesse häärberisse, vaatan hmm…mingi ausi nr-lt on helistatud, deem ja mina ei kuulnud ja tagasi ka ei saa helistada. Okei! Telefon heliseb uuesti, võtan vastu. See sama kutt seal pubist. A la, „kas mäletad mind jne…tule reedel proovipäevale, Minu nimi on mis iganes“ ma ei suuda neid nimesid siin meelde jätta, pealegi on neist Ozidest ikka väga raske aru saada. Et siis sellised lood. Good day! Hiljem läksime Sikuga lõppude-lõpuks muulile ronima, et kilpasid näha. Mina oma auto alla jäänud jalaga ja miniseelikuga poleks pidanud seda vist tegema, pärast oli veel hullem olla. Kaasas olid veel Madis(eesti kutt) ja …..(Melbourni kutt), kes on selline hädaline, et Oh my god!. Kilpkonnasid ei näinud, kahtlustan, et liiga suur tuul oli. Selle eest nägin hästi-hästi-hästi ilusat päikeseloojangut. Madis ei saanud kala ka, sellest Melbourni kutist ei tasu üldse rääkida. Lõhkus kohe õnge ära:D. Mainin ära, et paar päeva tagasi püüdis Madis 2 haikala poega kinni, eriti äge. Lasi need vette tagasi, nii et jääme ootame millal nad suureks kasvavad ja meid kõiki nahka pistavad. Ookenisse ujuma ei kisu igal juhul. Ühel päeval oli meil siin kodus suur loomaaed koos toas lutikas (jäkk) lõin maha kohe, siis vaatan, et Geko ronib seinal, ajasin välja. Läksin kööki ja suur rott istub kapi peal ja jõllitab otsa. Täitsa armas! Ema oleks mul end segaseks röökinud selle peale. Siku ja Kiisk arvatavasti ka.
Kas ma olen juba maininud, et siin on suht igav ikkagi, vist olen onju? No on igav noh!
Tegime eile õhtul Sikuga basseinis vesiaeroobikat:D. Trennimutid! Siis käisime tatoosid tšekkimas….laseme vist kõik endale gekod jala peale teha:) (Iroonia:D), J ja G- ärge pahandage:D. Kiisikuga käisin Happy high herbsi poes….legaalne värk, suuremaks ostmiseks siiski ei läinud:D
Siin sõidab katus totaalselt ära ja mitte midagi ei saa parata.
Lähen nüüd Mc-donaldsisse netti. Joel ei lubanud eesti nr-t kasutada ja teistele messida, nii et süüdistage teda kui ma midagi sõnumitele ei vasta. Pean maile trükkima, nii kaua kui rikkaks saan.
Ja veel see, et mul on väga tugev käepigistus, mille eest ma kiita saan ja siis küsitakse kohe , et kust ma pärit olen. From Estoniaaaaa!!!!! Jeeee. Siin muideks elavad lödikäpad.
Hmm…mis siis veel……..Tartus on Neljapäev with Lazers täna. Olen kadedusest roheline. Kui ma veel üks kord siis diskosse pean minema siis ma tahaks oksendada vist ( vabandust väljeduse pärast). Eile käisin jälle. Üritaks nüüd mingi aeg enam mitte minna. Ausalt!

M.

Sunday, October 11, 2009

Wazzzzzzzzz up?

Housekeepingut tehes tundub et ei taha enam kunagi koristada, mitte kunagi!!!!
Nalja on saanud ikka sajaga siin. Eile oli ju reede ja reede teadagi toob endaga kaasa pidutsemise, reedele järgneb laupäev, (jah ka siin tagurpidi maailmas) mis on meil tööpäev…jeeeessss. Vara üles, hilja voodi, nii see rikkus majast viidi, kuid siiski veel nii rikkad, et jõuaks klubi pileti eest maksta, esimest korda muideks ja rohkem ei kavatse ma seda siin enam teha ka PUNKT.! Lõbus reede lõppes taas kord eraldi pidutsedes ja koju jõudes. Hommikul polnudki nii raske tõusta, kui oleks arvanud. Mõtlesime uue Housekeepingu töömeetodi ka välja: meetod mille eest meid minutiga vallandataks, pikemalt ei viitsi rääkida:D… Siuh tööle. Vesi maitses kuidagi üllatavalt hästi täna. Kiisik avastas endal pohmelli olevat. Jooksis esimesse ettejuhtuvasse vabasse tuppa Roobertit panema, päris naljakas ja samas kahju ka natuke. Kui mina üks hetk töölt jõudsin, jäi mulje nagu üks mu blondist toanaabrist hakkaks otsi andma, õnneks teeb väike söök ja jook imesid.
Siku pärast olen natuke mures. See neiu ei tea enam mis ta on, kus ta on ja mille pärast ta on. Tema otsustusvõimetus ja hundiisu on puhas huumor. Natuke paneb muretsema ka Tema natuke hullu moodi pilk, loodetavasti on see mööduv nähtus.
Kiisik hakkab ka vähe ära keerama….luges endale õhtul 10 küpsist öökapile ja kui me õhtul Sikuga poest jõudsime seisis Kiisik keset tuba alasti, ainult praepann strateegilisi kohti varjamas. No kuhu kurat ma sattunud olen? Austraaliasse, ma tean, siin ei ole miski nii nagu teisel pool maakera.
Samas ega minagi nendest veidrustest ei pääse, enda arvates on minuga veel kõik korras aga see elu siin paneb normaalsusele tugeva põntsu.

Nüüd on küll uneaeg juba….
Tervitaks siin kohal kõiki oma sõpru ja tuttavaid, kes mind ära tundsid.
Head aega!

Wednesday, October 7, 2009

EI VIITSI

Päevad lähevad ikka väga väga kiirelt siin. Üritan hommikul varem ärgata, et midagi teha ka jõuaks. Muidu on nii, et ei saa arugi kui juba jälle on pime ja peab peole või magama minema.. Päikest ei viitsi võtta, sest liiga kuum on, ookeani ei taha minna sest liiga kaugel on (üle tee), süüa ei taha sest liiga kuum on, tööd ei taha teha sest liiga kuum on. Tegelt on nii, et jõhkralt peab pinda käima, et siin midagi üldse liiguks, ma pean tööle saamist silmas. Mulle helistati ühelt saarelt ükspäev ja küsiti millal ma tahan alustada ja siis öeldi, et võtavad veel ühendust….järgmiselt hetkel tuli kiri, et EI, siiski mitte( tundub, et teen CV ringi ja valetan maad ja ilmad kokku. Äkki siis õnnestub). Mingeid kirju olen ka saanud. Teistel pole neidki vist tulnud.
Meie naabritest ka natukene. Eile( teisipäev) oli kõrval boxis korralik kräu. Laulsid mingit nõmedat laulu ja tegid Facebooki photoshooti. Facebook on siin elu, ilma liialdamata Üks tüüp tuli meilt toole laenuks küsima, koputas ja pistis kohe pea ukse vahelt sisse- Kiisik oli just oma üliseksika läbipaistva negližee selga lükanud. Päris naljakas, Tüüp seisis ja vahtis ja Kiisik oli ka paigale tardunud, meil sikuga oli ülinaljakas.
Seda ka, et meil on nüüd selline töö, et saab tasuta süüa ja elada, teeme housekeepingut niikaua kui mujale saame. Ei ole tahtmist väga end siin ribadeks maksta selle ööbimise eest. Niisiis, täna oli meil kõigil esimene tööpäev. Kiisik oli eestlasega paaris, tänu kellele me ka siia saime, mina olin ühe Iiri tüdrukuga, hästi tore ja sõbralik ja Siku, The lucky one, on ühe tasmaanlasega koos, kelle jutust ei saa midagi aru ja kes kuulab päev läbi Atomic Kittenit, või mis iganes bänd see on. Tööpäev kestab kõigest 3-4 tundi.
Nii Meie elu siis kulgebki tasapisi. Ei kurda üldse kusjuures.
Õhtu poole tahame kilpkonnasid minna vaatama, kes on siin meeter korda meeter suured. Nii vähemalt räägitakse. Võib-olla ei viitsi aga üritaks siiski.
Tahaks basseini ujuma minna aga see asub umbes 19 sammu kaugusel, ei tea, ei viitsi vist.
Kuum on!!!!

Laisk Merks

Sunday, October 4, 2009

Highlights

Peolt tuleku järjekord on nüüdseks täiesti pöördunud. Mina jõuan kõige hiljem koju. Meestele meeldimine on asendunud naistele meeldimisega, võimalik et hakkan lesbiks:D. Joomine on asendunud mitte joomisega(ainult minul, lihtsalt ei jõua enam).
Söömine on asendunud mitte söömisega. (ainult minul, Siku sööb naabrite söögi ka ära)
Lühidalt meie janusest neljapäevast ka siis: Aborigeeni lemmikjoogid otsas (4 liitrine quun), läksime oma uutele sõpradele külla. Siku ja Kiisik läksid kluppi, mina mitte….jäin jutustama ja aeg lendas sajaga, lõppkokkuvõttes ma ei jõudnudki oma hostelist kaugemale, korraks mäkki hommikust sööma, söödud ja koju tagasi tuldud. Täitsa esimesena jõudsin kusjuures. Hambad pestud ja magamisriided seljas…koputus uksele, mõtlesin, et Siku tuleb aga ei- meie uus sõber uue veiniga….OK!
Riided selga ja õue tagasi (kell oli 6 hommikul). Mingi aeg tulid Siku ja Kiisik ka koju.
Kokkuvõtlikult: Mina magasin rannas ja jõudsin kell pool 9 hommikul koju.
Reedel olime vaikselt ja läksime varakult magama. Mina käisin „pidžaamaga“ basseinis ujumas ja thats it. Päris normaalseid päevi endale ju ikka lubada ei saa!
Laupäev oli veider päev järjekordselt. Neid ikka tuleb siin ette. Kiisikule lasi kajakas pähe. Meile pakuti stripiklubis tööd (kaalume tõsiselt selle vastu võtmisele) :D:D:D NOT!!!!
Ja minusse armus üks tšikk rannas ära ( ma pidin eriti Hot välja nägeme) Liiga hull!!!!
Selline elu!

Real life`i tüdrukud austraaliast
Tšutšufrei!!!!
Muahhh!!!!

Thursday, October 1, 2009

Pikema jututa

Hommikul kolisime välja. Käisime cv-d laiali saatmas ja viimas. Lebotasime rannas, siin kisub päris kuumaks juba, tahaks ainult varjus olla. Võtsime uue hosteli, parem kui varem. Privaatne, basseiniga ja oma külmiku ja tv-ga, vaatasime kodus ja võõrsil ka kohe ära:D…..lõpuks ometi päris rahul. Tundub nagu elaks päris rikkalt, tegelikult mitte. Kahtlustan, et varsti tuleb kalkuni moodi linde taga ajama minna( meie eelmises „kodus“ siblisid sellised ringi) või paar praetud gekot saia peale panna.
Peaks muretsema? „No Worries“
Neljapäev on siin Thirsty Thursday, see ei too midagi head, ma juba tean;)


Merks, Kiisik ja Siku omas uues kodus

Ood idiootidele.

Eile kolisid meie kümnesesse tuppa Ozi- kutid.Idioodid! Tegin õhtu uinakut ja voalaa, ärkan ja toas on 4 uustulnukat. Idioodid! 2 neist spuunisid ühes voodis. Rotid peale kauba! Idioodid! Magada ei lastud!
Idioodid!

Tuesday, September 29, 2009

Same shit, different day

Esmaspäeva õhtu, kell on 6, väljas on hämar juba. Mida küll teha, mida teha? Läheme linna teisele poolele chillima, kuhu pole veel jõudnudki. Läksime, käisime, tegime paar poetiiru (poleks pidanud).
Tagasi teel jääb ette alkoholi pood…astume sisse (suur viga), tühjade kätega kahjuks välja ei astunud. Kell 7 istume rannas, ees suur neljaliitrine veinikanister. Kuidas see elu siin küll niimoodi kulgeb? No Worries tiksub peale ja õhtuid tulebki nii tähistada… hakkan kartma varsti, eelkõige oma tervise pärast ja seejärel Kiisiku ja Siku pärast:D.
Rääkisime rannas oma soovidest, kui me ükskord siin rikkaks peaks saama. Siku unistab jogortist ( eesti keeles: jogurt), Kiisik ookeanivaate ja suure terrassiga korterist ning mina märkmikust, millegi tõttu on need kõik siin liiga kallid.
Siku kulul nalja ka veidike: istus ja kortsutas oma plastiktopsi kus vein veel sees on, äkki ütleb „kuulge vihma sajab!“…mhmh, kindlasti (täiesti selge tähistaevas)….mutt piserdab end vabatahtlikult alkoga üle, puhas raiskamine, aga no las ta jääb:D.
Mingi hetk hiljem liitusid meiega üks eesti ja rootsi kutt. Hängisime nendega poole ööni, siis läksime mäkki (okou?:o), võtsime väikse wrappi ja lobisesime niisama. Eestlane ja rootslane olid selleks ajaks juba vahetunud jumal seda teab mis rahvusest kuttide vastu, üks nägi välja nagu Justin Timberlake…nalja sai! Ahjaa, 4l veini oli selleks ajaks juba unustatud kaup. Muide me näeme siin paljude arvates 19 aastased välja:D juhhheiii!!!
Söögid söödud, jutud aetud- koju ikka ei lähe ju. EI Lähe! Läksime ühte kluppi ja siis teise ja siis kolmandasse (tegelikult siin kolmandat ei ole) peale teist läksime koju. Sama vana järjekord, Mina, Siku ja Kiisik. Millegi tõttu ei meeldi meile koos koju tulla, keegi ei tea miks.
Teisipäeva hommik, istun üksinda väljas, tuleb Laura ja kõik kordub taas ainult, et kell on alles 12 päeval… Nii see elu siin juba kord käib.

Ilusat päeva Teile, meil on õhtu .
Baihhh!!!!

Monday, September 28, 2009

Another day in paradise

Rannnnaaaas. Nauding. Laiv muusika, valge liivaga rand ja palmid ja nii soe vesi- oii kui hea!!!
Peaks oma külaelust ka vist natukene rääkima. Niisiiis elame 10-kesi ühes hosteli toas, 3 kutti ja ülejäänud pliksid, kõik kusagilt erinevast kohast siia tulnud, 2 tüdrukut neist on põssad, paksud, hiigelsuured krooksuvad põssad, mitte et ma õel oleks aga nii on lihtsalt. Hostel on äge, nagu väike dšungel palju väikeseid onne puude põõsaste vahel ja veel rohkem purjus britte ja dope`i kutte, muide britte ei näegi üldse kaine peaga, nad on alati maani täis.
Lindudest loomadest nii palju, et känguru tahan näha aga ei näe, siin on hoopis meetrised nahkhiired, kes võivad üpriski jubedad olla ja kõvasti kisavad papagoid.
Tegelikult on siin ikka eriti mõnus. A ja see ka, et me panime lõpuks oma peopildi ka kokku, saime teada mis klubis me käisime, ma nimelt leidsin käelt ära tuhminud templi, ja sealt võis välja lugeda Evolution. Elu nagu pohmaka filmis.
Eile õhtul/öösel tegime oma cv-d ja cover lettereid, saatsime ära ka, eks nüüd tuleb loota parimat.
Tegelikult on palju rääkida aga hetkel ei tule rohkem meelde. Siku ja kiisik lubasid oma blogi hakata pidama, et minust seal rääkida, sest neile tundub, et ma teen end siin liiga korralikuks. Tegelikult ma olengi....Ausalt!

Poodides siin käia ei tohi, ennem kui kusagilt raha saab, sest meie surf-proof raha kaob kotist lausa helikiirusel.Tegelt eile käisime RipCurli poes ja kõik asjad hakkasid meeldime, nüüd käin sealt ringiga mööda.

Ilusat sügist teile sinna sõbrad.
Saadan päikest ja palju kallistusi!
Merks

Sunday, September 27, 2009

baila-baila!!!!

Peavalu….usun, et konditsioneerist;)
Pidu oli eile. Käisime mitmest klubist ja pubist läbi. Sai tantsida! Ma ei tea kas mulle tundub või on siin kutte liiga palju, sest ühel hetkel avastasin ma enda ümber 8 kutti tantsivat ja mitte ühtegi tüdrukut- kõik sõbrannad olid kadunud. Elektro pidu oli muide aga siiski ei jõudnud enam ja mõtlesin, et nüüd võiks koju minna. Aga ei läinud, läksin hoopis randa. Jalutasin seal mingi tunnike üksi ringi. Vaikus, pimedus, vee kohin, omad mõnusad mõtted ja kõne Getterile- mis võiks veel parem olla?! Okei, tegelikult on midagi mis saaks veel parem olla aga selle jätan enda teada hetkel.
Mingi hetk kõmpisin oma liivaste jalgadega siis koju ja jäin kohe tuttu.
Sain just teada, et ka Siku ja Kiisik ei tulnud koos koju:D. Siku eksis ära ja kõndis hoopis teise linna otsa, õnneks keegi hea kutt märkas, et tsikk on eksinud ja saatis ta meie hostelisse lõpuks.
Kutt: kus sa elad?
Siku: ma ei tea
Kutt: mis Hosteli nimi on?
Siku: ma ei tea
Kutt: mis su nimi on?
Siku: ma ei tea:D
Kiisik ei tea vist üldse kuidas ja millega ta tuli ja kellaaegadest ei tea me ka midagi. Selline esimene õhtu ja esimene hommik Airlie Beachil. Huvitav oli tegelikult.

S;K;M

Our new home

Väsinud….kell 9 hommikul jõudsime siia. Saime Lauraga ( tüdruk, kes on Airlil 10 kuud elanud ja ei mõtlegi enam koju minna) kokku, kes pani meile eile hosteli kinni. Kõndisime oma suurte kottidega hostelisse ja tegime check-in`i. Sisse ei hakanud minema, sest teised teevad samal ajal check-outi ja me oleks ainult ees. Ees sellepärast et meil on 10 kohaline Dorm. Nii, kodu üles leitud, tuleks teised asjad korda ajada, esiteks telefoni nr endale teha, panga konto avada ja taxfile number teha ja päikesekaitsekreem osta . Saime ainult esimese asja korda, sest täna on laupäev ju. Number olemas, läksime ostisme suure smuuti ja lebotasime laguuni ääres. Peaks mainime, et hea soe pikutada:). Nüüd on juba õhtu ja möll käib ümber ringi, kõrval paaris käib mingi karaoke. Ostsime poest veini ja läheme seda randa jooma. Üldjuhul on kõik siiani mõnus, võib juhtuda, et kunagi kaob ka ajavahe ära ja saab välja puhata. Tööle tahaks ka ja endiselt tahaks kängurusid näha, ühte vist tegelt nägin tee ääres aga täitsa surnud oli juba-kahju!
Muide läpakas annab mul siin juba vaikselt otsi…kohe päris tõsiselt, ekraan teeb trikke.
Meil on väiksed gekod akna taga luuramas. Kekukeku, teil ei ole!!! Ma võin nendesse veel kiinduda, päris armsad on.

Peab minema nüüd!

Brisbane to Airlie Beach

Sõidame bussis. Buss on täis enamjaolt noori Saksamaalt ja Prantsusmaalt, kõik seljakotirändurid. Fun seltskond igal juhul. Nii palju siis sõidu pikkusest, et see kestab 19,5 tundi- jessjessjou!!!
Sõit sõit sõit sõit, bussijuht kihutab!
Vahepeal on mingid vahepeatused ka, saab süüa ja juua ja niisama end sirutada. Tegime sushipausi, sushi ostsime päeval Brsbaneist kaasa. Peaks mianima, et sushi on siin küll hea! Limps:P. Meie kui julged Eesti naised, nägime sirutuspausi ajal üht ilusast parki: järved, purskaevud nende keskel ja ükskõikkkuipalju erinevaid linde, kellest pooli pole ma elu sees näinud ja teise poole moodustasid haned.. Mõtlesime, et lähme siis sinna oma rulle nosima aga no kus sa sellega, need haned olid eriti kurjad ju, nii me siis panimegi sealt jooksu, linnuparv järel. Meie ilus ja hea plaan läks jälle …..!
Hea küll, õhtusöök peaaegu söödud, sõitsime edasi. Sõitsime sellisest kohast läbi nagu Maroochy vist. Oiiii, seal oli eriti ilus ju, palju lohetajaid ja suured lained. MÕNUS! Teine koht oli Noosa, seal tahaks pikemalt ka peatuda kunagi.
Oijah….praeguseks on kell saanud 2 öösel, sõita on veel jäänud u 7h. Not bad! Pool bussirahvast on meid hüljanud ja teised enda asemele saatnud, pole vist palju, kes tahavad seda pikka teed sõita. Und mul loomulikult jälle ei ole, nagu ikka. Tahaks joonistada aga bussis on see maru keeruline. Siku ja Kiisik magavad sügavalt. Kiisik magab üldse eriti palju koguaeg, Äkki on ta haige? Loodan, et siiski mitte.
Sõin just oma ülejäänud sushirulli ära, igav on, ja teadagi igavusest süüakse.
Vaatan aknast välja-Pime ja ainult ilus tähistaevas on näha. Meeldib!
Tahaks kängurusid juba näha, kohal olla ja ookenis ujuda, poleks üldse paha. Tegelikult tahaks vetsu minna aga üks kutt magab risti ukse ees ja ma peaks mingeid gaselli hüppeid hakkama tegema, ei viitsi kui aus olla.
Tahaks ausside toidukultuuri üle kurta. BBQ on okei!... AGA no kas tõesi on vaja nii palju junki endale sisse ajada? Meie kui ilma köögita kodanikud oleme pidanud ka seda siis sunniviisiliselt siin tegema, üldse ei meeldi enam.
Põhimõtteliselt võiks vabalt meie nädalamenüü välja näha selline:
Esmaspäev: Red Rooster
Teisipäev: Mc Donalds
Kolmapäev: Burger King
Neljapäev: Subway
Reede: Hungry Jack
Laupäev: KFC või mis iganes koht see on
Ja Pühapäeval õgiks lihtsalt saia, või leiaks veel mõne sellistest kohtadest.

Aga me siis sõidame edasi, kes ärkvel olles, kes mitte
Und Kiisikule ja Sikule!

Friday, September 25, 2009

koik on tagurpidi

Jõudsime ilma jamadeta KL lennukasse. Sinna sõites nägime eriti ilusat malaisia loodust, kohe väga ilus oli. Tahaks sinna kunagi veel trippima minna.
Et siis lennujaam: õnneks ilma jamadeta seekord- passikontroll läks ilusti läbi ja elust olust jutud onuga räägitud, nagu siin kombeks on saanud, läheb minul pidevalt sellistes kohtades kõige kauem aega.
Pean ühe väikese pisiasja mainima vist- liiga palju ägedaid surfikutte ja kõik meie lennule:D. Milline vedu, silm kohe puhkas, viimased päevad on ju suht ainult väikeseid pilukaid pidanud nägema.
Me kohtasime 2 eesti kutti ka, kes sõitsid samuti Gold Coastile. (Richard ja Martin) Läksime tegime Sikuga nendega tutvust ja jagasime kontakte, nii et kui kullarannikule tagasi peaksime sattuma siis on peokaaslased olemas. Ehk siis kõik chill!
Lennukis: Istmed ei käi alla, nagu MIS MÕTTES? Ja ei käinudki, kuni reisi lõpuni ei käinud, FEIL!
Lend kestis mingi 8 h vist, enne seda võtsin pool xanaxit sisse ja kui avastasin, et istmed ei käi alla, võtsin teise poole ka kiirelt. Pole seda iial teinud ja tundub, et mõjus ja mõjub siiani. Magasime Kiisikuga terve lennu ja Siku nokkis teri oma uniste silmadega. Talle ei sobinud need püstised istmed, mulle tundub…milline pirtsutaja;)
Gold-Coast: Tollid ja muud möllud läbitud, KÕIK hästi! Hetkel mitte midagi ütlev G-C. Vurasime sealt kiirelt läbi. Ilusaid randasid nägime küll, vääääga ilusaid.
Ausile kombeks pole endiselt kusagil väga wifi ühendust ja nende kiirest kõnest on raske aru saada. Sellepärast mainisin wifit, et meil oli eeltöö tegemata kuidas me saame Brisbane ja sealt Airlile, okei kunagi ammu ma vaatasin neid asju ja salvestasin lingid aga sellest on ju vähe kasu kui netti ei saa. Enda bläkk ühesõnaga….mingi aeg jõudsime siiski kuidagi koba peale õigesse Brisbane bussijaama kust pidi meie buss Airlile edasi sõitma. BUT… just when you think things are going smoothly….Bam! You are back in reality. Meie bussis polnud vabu kohti ja teised bussid on poole kallimad….hmm, et mida me siis teeme nüüd? Võtame hosteli vist? Jah, mõeldud tehtud ja homseks bussipilet ostetud. Raha kulub siin ikka nagu muda. A ja seda, et nii kaua kui me Kiisikuga sebimas ja uurimas käisime, käskisime Sikul meie kotte valvata ja meid oodata. Meil asjad aetud, kõnnime tagasi ja näeme, et mingi alkass magab meie pingil, aa see on ju Sikujuss kes pingil magab ja meie asju EI valva. Tore tüdruk::D nagu väike laps meil kaasas. Bussisõidust nii palju, et see kestab 19 h. Ohissandjumal!
Hostel: võtsime esimese ettejuhtuva, 29 AUD öö ja nimeks Chill backpackers. Muide mul on nüüd uus nimi ChilliMerks, sest ma söön pidevalt eriti tšilliseid sööke. Ehk kõik mätšib! Täitsa muhe koht on see siin. Saime õhtul köögis ühe Armoga ka tuttavaks, ta on ausis 11 kuud olnud ja tunneb seda tsikki ka, kellega me Airlie asjus suhelnud oleme, kes ütles, et Austraalia suur koht on, ei ole ju:P Äge kutt oli ja juba väikese aktsendiga. Päris naljakas, ei tea kas meile hakkab ka see nii kiirelt külge?
Uni tuleb vist, tahaks sellest ajavahest juba aru hakata saama, aga tundub et läheb veel aega
Kindlasti jäi midagi kirjutamata, kui meelde tuleb küll ma siis lisan.
A seda, et Kuala-Lumpuris oleks võinud me vabalt oma äri püsti panna. Meiega taheti pilti teha koguaeg, oleks pidanud selle eest raha hakkama küsima, ei tea kas see Austraalias ka töötaks kui rahadega väga napiks läheb, Vist mitte või? Kahju!
Muide meil siin kõrvaltänava nimi on Saul St.;)

Und meile siia akendega hostelisse. Puhas luksus!

Baibai!
Merilin
Kiisik
Sikujuss
Ja tüdruk Saksamaalt, kelle nime ma enam ei mäleta:)
Ja minu voodinaaber, keda ma veel kohanud ei ole.

Wednesday, September 23, 2009

Veider päev kuubis!

Hommikul ärgates oli üskkõik kui suur uni silmas, kell 6 hommikul sain magama ja äratus oli juba kell 9. Hommikusöök söödud, asjad pakitud ja check out tehtud, suundusime city centerisse, et saaks nendes tornides ära käia, millest kõik räägivad. Sõitsime mingi ilgelt suure tiiruga linna. Siku ja Kiisik jutustavad ikka vahetpidamata, ma ei taipa kuidas nii jõuab aga näed jõuab. Oleme lõpuks taibanud, et Kuala-Lumpur on üks eriti veider linn tegelikult. Miks? Sellepärast, et toidupoode siin praktiliselt ei eksisteeri, alkoholi peab ka luubiga taga ajama, ning iga teine hoone siin linnas on Pank! Väga veider igal juhul….Kui siin elaksin töötaksin arvatavasti pangas:O. Seal bussis millega me linna sõitsime, oli üks paks tädi piletimüüja, jube suur tahtmine oli küsida, et kus kurat ta süüa saab, et nii kogukas on, aga no see kord jätsime selle vahele. Ahjaa…bussist maha minnes kohtasime esimest Eestlast selles linnas, juhhuuu „ ütles, et on hea eesti keelt ka kuulda vahelduseks “. asi selles, et siku ja kiisik jutustasid nii kõva häälega , et raske oleks mitte kuulda olnud. No nii.. tornid siis, sinna me lõpuks ikkagi ei läinud, kuna seal on mingi selline keiss, et eelmine päev tuleb juba piletid endale vist bronnida, seda me ei teadnud.
Otsustasime hoopis Batu Cave-desse minna. Kiisik sebis mingi takso ära, usun et kõige lagunenum takso kogu Kuala-Lumpuri peal. REAL LIFE!!!! Kokkulepe oli järgmine: 40 RYM koobasteni, ootab meid ära ja siis toob tagasi ka (usun et Kiisiku liigagi avar kleididekoltee võlus seda taksojuhti niivõrd, et ta oli ükskõik mis hinnaga nõus meid sinna viima). Okei, jõudsime sinna ja mis tuli välja, taksojuht polnud enam üldse selle hinnaga nõus, tahtis mingit ulme summat meilt sisse kasseerida….NO way!!! Siis tegi juht ettepaneku et kui me läheme ja küsime mingilt teiselt taksojuhilt palju maksab linna sõit ja see hind on odavam, siis me ei pea midagi maksma talle ja ta sõidab tagasi. MEIE muidugi läksime küsima ja otse loomulikult oli hind palju soodsam, sellegi poolest ei jätnud see kuradi juht meid rahule. Siku läks teate isegi kui närvi ta minna võib, onju… Taksojuht muidugi ka. Ütles, et tuleb jälitab meid ja röövib rahakotid ja mida iganes veel…Siks mõtles, et ütleb talle“ Go fuck yourself“:D ja kõnnib minema, lõpuks läks asi nii kaugele, et oleks ääre pealt politseisse juba pöördunud. Finally: maksime talle ikkagi vähem aga siiski rohkem kui me oleks tahtnud ja asi oligi lahendatud. Koobastes käidud, linnas tagasi, läksime iga reisi kohustuslikku osa juurde- I love McDonalds, mhmh…mäkkmäkk. Mul oli mingine vürtsine burks, kui nii edasi läheb , siis hakkan varsti tuld sülgama. Chilli siin ja chilli seal!!!
Kõhud pipart täis, suundusime Postkontori poole, Googlemapsist leidsin mingi „otse“ tee järjekordselt. Kõnnime kõnnime, pöörame paremale, et üle silla minna ja vastas seisab surprise surprise liputaja, või tegelt ma ei tea kas ta liputas või tekitas lihtsalt endal seal mingit paremat olemist;) Enivei, ei olnud kõige kenam vaatepilt nagu Siku mainis:D Tal oli nimelt kõige parem ülevaade (Janar, See Asi on nüüd nähtud!)
Tagasi hostelis…..Kirjad saadetud ja ootame et saaks varsti lennujaama minema hakata…Eees ootab vist umbkaudu 8 h lendamist, loodetavasti saab magada.
Vähe segane jutt tuli võib-olla? loodetavasti pole väga hullu.

Kirjutamiseni kallid….Hoiame pöialt, et mul jälle mingit jama ei oleks passiga ja mida kõike veel.

Xoxoxo
Merks

Tuesday, September 22, 2009

:(

Mul on tunne et vanemad on mind juba unustanud, ma olen kõigest 3 päeva kodust ära olnud.
Elu on nii nagu elu käib...KURB:D
õnnitlusi ei tulnudki!!!

Aga mul on Sünnipäeeeev juuuu!!!!!

Mhmh,
Mul on hästi kahju, et ma ei saanud oma Kallite sõprade ja mitte sõprade( kes teab, see teab) kõnesid vastu võtta. Ma oleks hästi ilusaid viise sealt kuulnud.
Muide ma unustasin üht hästi tähtsat fakti mainida…MEIE TOAS POLE AKNAID!!!:D:D:D:D, Kiisik kartis seda kõige rohkem aga ma mõtlesin, et selline võimalus puudub, tuleb välja, et eksisin sajakümnega.
Hommik…Aknaid pole endiselt öö jooksul tuppa tekkinud ja maru raske oli end üles ajada, sest nii pime on ja aru ei saa midagi. Ajataju on juba mitu päeva kadunud!!! Kunagi sooviks selle ikkagi tagasi ka saada.
Tegime mingid hommikused Turistas masterplanid oma hommikukohvi ja kena Aussie kuti seltsis, kes rääkis nii kiiresti, et poolest jutust ei saanud aru…
Pargid, pargid-neid on siin ikka rohkem kui mitu, külastasime mõnda ja sõitsime edasi…käisime kohalikku gurmeed maitsmas, täitsa OK oli aga oleks võinud parem olla. Edasi Petronase tornide juurde Poodi suure algustähega (tegelt Suria Mall), sest seal oli ikka oioi mis luxpoed, Gucci poes oli valus tunglemine, MASU, TÄPE, PUPU on siin vist tuntmatu teema.
Siis „koitsa“ tagasi.
Ma sain Hästi armsa üllatuse osaliseks. Kink, lõõritavad sõbrannad ja hästi kihvt omanimeline tort. Ka teisel pool maakera võib nii vahva sünnipäev olla…MINA TÄNAN!!!
Tegime väikesed koksid, mis oleks minu pärast võinud ka suuremaks kasvada, üldse ei kahtle, et see oleks ka teiste soov olnud, aga kuna alks on siin suht kallis, siis hoiab see kord sellega tagurlikku joont…
Ostsime ühe adapteri täna juurde, nüüd valitseb toas kolm tüdrukut kolme läppariga. Siku ja Kiisik on ägedad, sest nad vaidlevad suhteliselt tihti, mul on siiani veel naljakas olnud, ei tea kui kauaks?:D

Üritan mingi aeg pilte ka lisada, kui nett sulli ja feimi juurde saab ja kõik hästi läheb, on need mõne päeva pärast ehk üleval.
Good bye!!!
Tervitan kõiki seal pool sood, muhedat olemist!

Merilin troopilisest Kuala-Lumpurist

Niih...

Sõitsime Londonisse. Mina nokkisin täiega, või võib öelda, et isegi magasin, teistest ei tea ma midagi. Jõudsime järjekordselt Stanstededi lennujaama, kus me nagu alles Sikuga viibisime. Meil oli 3,5 h aega, et end veits refreshida, check-in teha ja juba me jalutasimegi Kuala-Lumpuri lennukile. Nii palju sellest, et mul ei loe millegi pärast passi mingit ribakoodi ja ma pean nende passikontrolli onudega vaidlema ja seletama nüüd siis igalpool, õnneks on siiani kõik hästi läinud ja mu väga kena olemine aitab
A ja seda ka, et metsik nohu on kallal, ajan selle Kiisiku süüks, õnneks ei mõju mulle see õhus olles nii valusalt kui talle endale. Kahju natukene!
Et, siis….lennukile… 12,5 h kestis vist lend Malaysiani kokku, sellest 10 h magasime me kohe kindlasti maha, mis oli eriti positiivne. Mind muide jäeti maha üksi ühe onu kõrvale istuma, sest mu kallid reisikaaslased hülgasid mu parema istekoha nimel. Onu küsis kohe, et mis värk on?
Pikemalt seletamata, ütlen et jõudsime elusalt ja tervelt jällegi kohale ja lõpuks hakkab tunduma ka, et unevõlg on lõplikult likvideeritud(Y)
Lennukilt maha astudes tundus nagu oleks otse aurusauna tulnud, kell oli 10 õhtul ja 27 kraadine soojus tundus millegi pärast 47-sena.
Jälle üks ribakoodijama lahendatud, sebisime takso. Kiisik tahtis kohe rooli ronida, endal pole lubegi, aru mai saa:D ( no okei, tegelt on siin tagurpidi liiklus, nii et anname andeks). sõitsime oma hostelisse, muide transport on ikka maru odav siin.
Hostelis…kõik bueno!
Väike china down`i chill koos roti suuruste tarakanidega ja magama ära…Zzzzzzz

Und!!!

20.09 ja kell on 02.10

Niisiis….Kell 2.10 läks sõit siis Riia poole lahti, Siku peiks sõidutas meid sinna, väga muhe ja kena temast.OK….jõudsime Riiga….Meid Kiisikuga aeti autost välja, et noored vastarmunud saaks kahekesi kudrutada….ahjaa, mina kui vist väga külm inimene, ei saanudki ühtki pisarat valada, neid lihtsalt ei ole. Siku ja Kiisik said sellega hakkama..Tuim, ma tean:)
Kuna me jõudsime suhteliselt vara Riiga ja pidime mitu head tundi passima, siis vana hea alkohol aitas meelt lahutada, samal ajal kui Siku oli leidnud omale uue suure sõbra-kivipõranda, kõmmutasime meie Kiisikuga punast veini, millega me kogemata ka Siku üle pritsisime.
Nii palju Ryanairist, et see sakib ikka totaalselt…kõik kõige pisemgi asi jäi neile ette, okei see selleks, vähemalt jõudsime tervelt järgmisesse sihtpunkti, mis on positiivne ja selleks oli Rooooatsiiii...jäuuu. Mina, kui insomnia all kannatav tüdruk, loomulikult ei maganud ning valvasin oma kalliste väsinud sõbrannade und, nii armasalt neil sülg voolamas.Kiisikul on vähe ära kulunud välimusega kunstripsmed ühe suure auguga...natuke rohkem kui päris naljakas.
Et ma siis passisin seal ja lõin aega parajaks, nõme nett maksab 60 sek/1h, puhas röövimine…..
.....järgneb
....kõik tuleb omal ajal järgi kirjutada siia...aega on sellega
rääkimiseni..
kallid, musid

merks Malaysiast