Saturday, November 28, 2009

ljeeeebokunnid

Peale selle, et me lõpmatult ja väsimatult töötame, kolime me täpselt sama palju. Ehk siis uues kohas ja paremas……taaskord. Nii kaua kui me võib-olla võimatuna saadavat korterit ootame, elame me ühes väga mõnusas kohas, natukene linnast väljas. Maalapsed need kasvavad vitsata…jesss.Maal on hea. Tänaseks oleme siin elanud ei rohkem ega vähem kui nädal. Täpsemalt üüris meile üks hästi tore Austraalia üksikema oma suurest majast toa. Pole üldse paha kusjuures. Lapsed on ka, muidu vist üksikema ei saaks ole onju:): 7 aastane tüdruk ja 4 aastane poiss, kes on aegajalt närvesöövad aga elab üle.
Ühel õhtul, võimalik, et see oli Kolmapäev-kisub peoks ja üllatus üllatus, seekord ei ole meie need pidulised vaid hoopis pereema oma sõbrannaga. Klaasid kõlisevad ja jutusumin muutub valjemaks, mis õhtu edenedes muutub laulukooriks ning tantsupeoks, no okei. Meie G-ga chillisime omas toas ja vaatasime filmi, kell on juba päris mitu aga lapsed ikka veel ei maga ja tundub et kedagi teist peale meie nende magama minek ka ei huvita. Mingi hetk saabus meie majja vaikus, ema magab, sõbranna on kadunud ja lapsed magavad teleka ees kott-toolides, väga normaalne. Tassisime siis lapsed voodisse magama ja korras.
Kolmapäeva päeval käisime ookeanisupis suplemas ja riskisime meduuside kõrvetustega, seekord läks õnneks, kõrvetada ei saanud
Neljapäev oli üks mõnus päev, mõnus õhtu hea muusika ja seltskonnaga. No nii mõnus ongi noh.
Tööpäevad mööduvad ka ainult lõbusalt itsitades ja bossi klatsides, tegelikult on ta tore, udupea aga tore.
Siis kui mõistus kuumaga kaduma hakkab on vaja see mingi tegevusega taastada, nii me siis leidsimegi rulad garaažist ja lasime need kiirelt käiku, Need, kes mind teavad, arvavad kindlasti, et see pole kuigi hea mõte, kui ma just üleni kaitsmetes ei ole aga noo see kord ma ei kukkunud, ausalt..

Muidu on lebolebolebo ja kuum.
Meeeeerks
ja teised,Siku on endiselt minuga veel:)

No comments:

Post a Comment