Kodutu, vähemalt kuni nädala lõpuni. Viimased päevad meie kärarikkas korteris möödusid nagu ikka suhteliselt pingeliselt. Kui üks hetk hakkab midagi närvidele käima, siis ega enam pidama ei saa. Pikalt ei viitsi sellest jahuda, las jääda. Laupäeval olin Kaisu juures lapsehoidjaks ja lasin noored välja pidutsema. Eile, pühapäeval pakkisime oma kolm asja, mis on kolme kuuga kolmekordistunud, ehk siis üheksa asja ja nüüd on Getteril päris oma tuba ja lai voodi. Pole paha või jaa. Selles suhtes, et …..Getterist sai Jasoni korterikaaslane (kutt, kes on mulle nüüdseks vist natuke rohkem kui sõber või noh kes teab mis värk on tegelt) ja nii kaua kui mina oma uute kodusse saan kolida, peame siin kenasti suur õnnelik pere olema.
Just natuke aega tagasi käisin oma uute korterikaaslastega kohvil, austraalia paar, Kutiga ma olin varem kohtunud, küll aga mitte tüdrukuga. Täitsa okeid tunduvad olevat. Ei jõua ära oodata mil saab sisse kolida. Paramparaa.
Ah see kah, et 27 september sõidan Jasoniga Uus-Meremaale. Vaatab mis saab….
No comments:
Post a Comment