nagu uus

Reede õhtul panin oma kodinad kokku jälle ja kolisin Jase juurest välja, täitsa oma koju. Mul on maailma parim voodi ja täitsa mõnusad korteri kaaslased, keda ma tihti ei näe kuna mu kiire elu tahab ju elamist ja väljas käimist. Laupäeval käisime 80’s Glam-Rock sünnipäeva peol. Oli tore kuni politsei meie peo lõpetas, juba teist korda. Äküll, koju ära tuttu, natuke und ja kirikusse, ikkagi pühapäev ju. Tegelikult on nii, et ma läksin leerikooli ja nüüd pean viksilt ja viisakalt üle ühe pühapäeva kohal olema. Võtsin asja tõsiselt kuni üks tüüp otsustas meie preestrit? kuulates unne suikuda. Küsi kas sain naeru pidada, kindlasti mitte?!

Out and About

Kodutu, vähemalt kuni nädala lõpuni. Viimased päevad meie kärarikkas korteris möödusid nagu ikka suhteliselt pingeliselt. Kui üks hetk hakkab midagi närvidele käima, siis ega enam pidama ei saa. Pikalt ei viitsi sellest jahuda, las jääda. Laupäeval olin Kaisu juures lapsehoidjaks ja lasin noored välja pidutsema. Eile, pühapäeval pakkisime oma kolm asja, mis on kolme kuuga kolmekordistunud, ehk siis üheksa asja ja nüüd on Getteril päris oma tuba ja lai voodi. Pole paha või jaa. Selles suhtes, et …..Getterist sai Jasoni korterikaaslane (kutt, kes on mulle nüüdseks vist natuke rohkem kui sõber või noh kes teab mis värk on tegelt) ja nii kaua kui mina oma uute kodusse saan kolida, peame siin kenasti suur õnnelik pere olema.
Just natuke aega tagasi käisin oma uute korterikaaslastega kohvil, austraalia paar, Kutiga ma olin varem kohtunud, küll aga mitte tüdrukuga. Täitsa okeid tunduvad olevat. Ei jõua ära oodata mil saab sisse kolida. Paramparaa.
Ah see kah, et 27 september sõidan Jasoniga Uus-Meremaale. Vaatab mis saab….

Tulekul!

Nii pikkade vahedega ei tule vist blogi pidamisest suurt midagi välja, eks ole. Eelnevad seiklused on peast justkui pühitud. On olnud üks väga mõnus kontsert, palju ilusaid esmaspäevi, kuna need on meil tavaliselt vabad, või noh tegelt on minul vaba ja G-l peaaegu. Rannas istudes võib vaala merest välja hüppamas ja vett purskamas näha või siis suurt punti delfiine nagu just täna juhtus. Kuidagi nii mõnus on olnud. Välja arvatud minu pingelised ja teravad vestlused oma korterinaabriga, (peamiselt on tegu koristamise ja mitte koristamisega) kellega enam väga läbi ei saa, on siiski kõik hästi. See nädal meil siin korteris jääb viimaseks, Tulevad need ilmselt liigagi imelikud ajad omas toas, võib olla ei oskagi enam nii elada, et kellegagi ennem magama minekut maailma asju läbi ei arutaks. Ühe sõnaga ME kolime lahku. NO WAY? Yes way! Getter kolib vähe eemale ja mina jään pm siiski kesk-Manlysse.
Et siis kirjutab jälle ja tihedamalt, luban!