Driftides kevades

Me siin plaanisime viimane kuu aega Jaanale sünnipäevaüllatust korraldada. Mitmeid kordi oleks end vahele rääkinud. Plaan oli, et läheme sõidame reedel, mis on tegelikult nädal aega enne J reaalset sünnipäeva Portlandi, Maine. Jaanal oli suhteliselt tuju nullis, et me kõik peame töötama ja temaga midagi koos ette ei saa võtta. Neljapäeva õhtul siis küsisime muu seas, et kas asjad on pakitud. Jaana kallis ei saanud tükk aega aru mis me ajame ja kui aru sai siis arvas, et see on üks suur aprilli nali, kuigi tegelt oli märtsi viimane päev. Meie plaan toimis igal juhul.

Päev ennem, ehk siis kolmapäeval, vaatasin suht lambikalt mingeid andmeid oma austraalia pangakontolt. Superhalvad uudised kohe hommikul vara. Peale seda kui mul Guatemalas kaart ära varastati ja ma sealt pealt oma raha mujale kandsin ning selle kinni panin, mis ilmselgelt tegelikult kinni ei läinud, on nüüdseks mu kaart veidike üle 1000 dollari miinuses. Suured tänud sellele vargale! Homme võtan end kokku ja helistan panka, äkki saab selle kuidagi lahendatud. Väga sooviks, et saaks! Kui ei, siis on tegemist suuremat sorti karmavõlaga. Luban, et nüüdsest annan igale kerjusele peatäie münte ja hakkan paremaks inimseks.

Siis kui mina ütlen Austraalia, siis sina küsid kas piletid on olemas ja mina ütlen: On olemas!. Jehuu.
Getter leidis eelmise nädala alguses suht lambikalt 430 .- piletid Ausi. Eriti odavad, kui arvestada, et mis me siiani vaadanud oleme, ei paistnud lootust olevat, et alla 1000 enam midagi saaks. Kohe samal päeval ei saanud ära osta, pidime paar päeva ootama, et raha oleks arvel ja muud jutud ja siis kui lõpuks ostma hakkasime olid need veel 100 odavamad. Milline ilus elu. Nüüd on vaja ainult veel Boston LA ots saada ja siis ongi kõik korras. Lend on 5. Mai alles aga ei ole hullu, loodetavasti on siis soe kevad juba ja tuju pole ka enam nii hall. Otsustasime , et lendame Sydneysse ja peatume mu sõprade juures ja mingi aeg ühe Balil tuttavaks saadud kuti juures. Eks mul tuleb lennujaamas jälle seletamist, et miks ma kuu aega olen üle oma aja Usas viibinud. Ega need lihtsad piiriületused ei olegi minu jaoks kunagi olnud. Igal juhul mina ootan juba, mis arvatavasti ei ole enam kellelegi uudis:)

Ahjaa meie nädalavahetusest nüüd siis. Peale tööpäeva nagu meil ikka kombeks juba on saanud, asjad kokku, autosse…muusika käima ja let’s drive! Portlandi jõudsime kell 8 õhtul või midagi, siis kähku ilusaks ja välja. Läksime esialgu õlleaeda. Meie, kui kõik jõhkrad õllejoojad. Okei, meie jah G-ga tegelt olemegi, Jaana ja Dagne mitte just väga. Veetsime siis seal natuke aega ja siis edasi teise kohta. Usas on ju kõik kohad ainult 1ni öösel lahti, nii et tuleb kiire tempoga pubid/klubid läbi käia. Teises kohas oli laiv muss ja mõnus olemine. Järgmine päev tegime linna tuuri. Eriti armas väike sadamalinn. Tuurid tehtud ja oma hotelli tagasi. Dagne jäi meil aga haigeks ja nii haigeks et Laupäeval pidime ilma temata välja minema. Kõik kohad läbi vaadatud, tantsitud ja koju tagasi. Ega rohkem vist väga ei toimunudki. Ah mis ei toimunud, napilt hakkasin enne peole minekut otsi andma. Oleme siis hästi mõnusad oma toas ja sööme joome täiesti mingeid regular asju ja siis G äkki märkab et mul on jõhker lööve seljal. Minu elu esimene allergia. Selg, õlad ja käed olid punaseid laike täis, põhimõtteliselt kogu ülakeha teelt ja lõpuks tundus et hingamisteed hakkavad ka üles paistetama. Võtsin suht rahulikult teelt. Vahetasin Jaana maika ära, mis võis selle põhjustada , ootasime veits ja läksime siis välja. Varsti oligi kõik jälle tip-topp.
Pühapäeval käisime Portlandi ühes põhilises vaatamisväärsust vaatamas (majakat) ja väike lõuna, väike shopping ja tagasi me Lebanonis jälle olemegi.

Täna- Lumetorm, või mida iganes, enam ei taha isegi teada mis jama sealt taevast alla tuleb. Esialgu ei tundunudki teed väga hullud aga no tegelikult käis paar korda elu silme eest läbi kui saad aru, et nüüd siis sõidangi kraavi või driftid külg ees kusagilt mäest alla. Olin veerand teed sõitnud kui pöörasin otsa ringi ja otsustasin mitte tööle sõita. Eriti kopp on ees sellest ilmast. Need, kes Eestis elavad, teavad millest ma ilmselt räägin.
Eks varsti jälle kirjutab.

Living the dream,
Merks