Valguskiirusel

….aeg lendab!

Kui alguses olin mina ikka väga väga kindel, et siia kauemaks ma ei jää kui paariks kuuks, siis nüüd tundub, et kuna need 2 kuud saavad kohe kohe läbi, siis tuleb ka kolmandaks jääda.

Kui väga igavaks läheb, siis ilmast on alati meeletult põnev rääkida. Ühel õhtul tööl olles, kui seda nii saab nimetada, sest lapsed juba magasid ja J oli mulle seltsiks teleka vaatamisel, oli meil keset talve jõhker talve äikesetorm- Meeldib meeldib, väga meeldib. Mis aga ei meeldi, et ilmad on meil siin peaaegu sama „jahedad“ kui Eestiski. Miinuskraade tiksub ikka kõvasti peale ja see talveigatsus mis mind vahepeal taga ajas, on nüüdseks lõplikult kadunud…..mitme(kümne)ks aastaks.

Ma ei mäleta enam, millal ma viimati kirjutasin, arvatavasti oli see sajandeid tagasi. Elu nagu joonlauaga mõõdetud, töö, kodu, kool ainult, et kooli vahetame trenni vastu ja voilaa, ongi minu elu.

Kogusin end, et midagi huvitavamat toimuma hakkaks, et oleks mida jagada. Ma ei mäleta, kas ma eelmine kord mainisin aga me plaanisime väikest nädalajalist puhkust lõunas, Floridal kui täpsem olla. See plaan aga läks metsa, põhjusel, et me ei saanud endale öömaja. Tegime siis väikesed plaanimuutused ning otsustasime, et sõidame nädalaks Atlantasse sõpradele külla. Dagne otsustas koju jääda nii, et läksime ainult kolmekesi. Eelmine reede peale tööd võtsime selle 19 tunnise teekonna ette. Sõitsime vahetustega, ilma unepeatusi tegemata Atlantasse. Uskumatu mis mõtted väsinuna tulevad ja kui nalja võib saada.
Laupäeva lõunaks olime kohal---KEVAD!!!!! Uuuh, kui hea, kui soe! Väga nautida ei jõudnud, sest unevõlg oli vaja likvideerida. Sõbrad,,,Nic, Blake ja JP, võtsid meid eriti hästi vastu, oma super mõnusas metsamajas. Nädal lendas suhteliselt ülepäeva väljas käies, kevadet nautides, muusikat kuulatas. Esmaspäev oli mõnus sõbrapäev, poisid esinesid paari looga ja üldse oli chill. Kolmapäeval käisime Aquariumis, nüüd on kõik suuremat sorti kalad nähtud ja natuke targemaks saadud. Koju(poistekoju) tagasi tulles,polnud neid muidugi kodus ja meie G-ga ronisime rõdult sisse. Nic arvas, et me oleme täiesti napakad. Küsib, kas üllatas? Hiljem tegime bändiproovi, basskitarr ja trummid on nüüd ära proovitud ja tuleb aus olla, et kuradi raske oli. Neljapäev oli lihtsalt super ilm, pluss 20 ja mõnus päike, just see, mida vaja oli.
Reede hommikul tagasisõit…jäkk, tegelikult polnud nii hullu, sest me otsustasime New Yorki ööseks jääda. Viis tundi vähem sõitu ja elu on kohe palju ilusam.
New Yorkis oli fun, täielik turistijämm. Poed, fotod, veel fotosid ja J imeilus uus tattoo. Väga meeldib!
Eile õhtul jõudsime tagasi koju……Külm, nii külm. Tahan tagasi kevadesse. Homme tööle ja nii edasi, tagasi, kuhu iganes.
Praegu on tegelt väga hea. Neli punast veiniklaasi on laual, kõige ajuvabam tv show ja tundub, et varsti saab D imehead lasagnet. Ootan!