Väga inetu lugu, et pole üldse kirjutanud. Ära teenitult olen päris mitu korda pahandada saanud, nii võib ju mu suurepärane kirjanikuanne raisku minna:) Ah, mis ma ikka siin jutustan pikalt….
Ega väga ei olegi midagi toimunud vist, sama-vana pidevalt.
See maal elamine on minust teinud peaaegu lastevihkaja, midagi ei ole teha. Kui ikka käivad närvidele siis käivad.
Eile oli ühel neist lastest, tüdrukul sünnipäev või no väike varasem tähistamine. Hästi mõnus oli. Tegime Chloe`le küpsisetorti, mis kukkus välja nagu küpsisepuder, ausõna Getter oli süüdi, aga maitses sellegi poolest väga hästi. Et ikka korralikult jõuludesse sisse elada, sõima kõhud punni, harjutame varakult. Okei, see selleks.
Varakult magama…..kell sai mingi pool 12 kui G mind üles ajas „kuule elekter läks ära!“ Tore tore….see tähendab seda, et konditsioneer ei tööta juuu ja magamisest võib ainult und näha, ajasin siis end püsti ja läksime välja elektrikappi otsima. Klõpsutasime kõik nupud läbi aga ei midagi, värk oli selles, et pistikutes ei olnud voolu aga valgustid põlesid. Mängisime Mäk-Kaivereid, endal oli jube lõbus, Siku oli maru vihane meie itsitamise peale juba. Uus katse elektrikapi juures, päris hirmus oli tegelikult seal väljas pimedas nokitseda, eriti kui väga hea fantaasia on iga krabina peale aga me saime hakkame ja tagasi magama.
Hommikul pakkisime oma asjad kokku sest meil oli viimane päev maalastena elada, natukene isegi kurb. Närvesöövad lapsed läksid ka isaga reisile, isaga kes on pehmelt öeldes idikas. Pidevalt on mingi tsirkus seal käinud, sotsiaaltöötajad ja politseid on normaalne nähtus selles majas. Nii ka täna hommikul, ennem politsei ja siis isa tagant järgi. Ulme!
Uhh!!! Jälle asjad autosse ja järgmisesse koju, nüüd päris oma koju! Kas ma olen juba öelnud, et päris oma ookeanivaade on ka, pole üldse paha ja päris oma bassein on ka.
Kähku asjad korterisse ja väike lahti pakkimine ja siis jõululõunasöögile töökaaslastega, jällegi üks tore üritus ( me võime siin end paksuks süüa nii), paksuks, sest alati kui on jutt tervislikust toidust ilmuvad lauale friikad, toretore! Lõunasöök läbi, shoping toidupoes ning siis koju.
Meid ootas postkastis üks vahva üllatus, ….Kallis Jaana oli meile kirja saatnud, väga armas, hästi suur aitäh!
Nii meil siin siis läheb, endiselt on kõik mõnus, soe ja chill
M.
Oiii, mul on nii hea meel, et te oma koju lõpuks saite ja vaata kui täpselt kiri ka kohale jõudis...väga vahva. Ja veel eriti hea meel oli mul avastada, et sa lõpuks end kokku oled võtnud ja siia natukene üht-teist kirja pannud. Musidkallid teile sinna palavasse kängurumaale!
ReplyDelete