Mis siis nüüd jutustada... ah muidugi, sõbrapäev oli ju, oli lõbus ja koos sõpradega, nagu ikka.
Päev ennem sõbrapäeva läksime G-ga korraks päeval poodi, teate küll...nagu korraks minnakse prügi välja viima ja tullakse järgmisel päeval. Pikema jututa
leidsime endale 3 kutti või no mitte päris endale, lihtsalt uued tuttavad taaskord. Viimasel ajal neid ikka leiab siin:) No ja siis nii oligi. Jälle üks
õhtu kuttidega, kellest sai napilt lahti alles paar päeva tagasi, millegi pärast hakkavad kõik maru pealetükkivaks ja õhtisöökidele kutsuma ja kõik jutud.
Muidu läheb siin tasapisi siiski Töölt koju, kodust tööle nii see rikkus majja toodi.
Nii palju Sikust, et ta jõuab märtsi lõpus tagasi Eestisse, pange siis tordid ja kingitused valmis, sest Ta ootab neid väga;. Kiisik jääb esialgu Gold
Coasti ja eks siis vaatab edasi, keegi ei tea, plaanitud nagu me siin kõik oleme.
Nüüd kolmapäeval tähistasime viimast õhtut, tegelikult küll eelviimast Kiisu ja Miisuga. Kahju, et Siku sellest väga suurt osa ei saanud, teinekord
proovime uuesti:), kusagil mujal! Meie G-ga saime aga väga huvitavate inimestega tuttavaks, üks neist oli täpselt Marki koopia, ainult ta oli paar aastat noorem ja ta nimi oli Joel:D,eriti hästi mängis kitarri ja laulis ka. Teine oli veel huvitavam, põhimõtteliselt oma tööga seoses. Nii me siis tegime tantsu -laulu ja basseinipidu hommikuni ja olime niisama lahedad.
Saatsime siis lõpuks nagu kord ja kohus Kiisu( Kerli) ja Miisu (Siku) ilusasti bussi peale. Võib täitsa ausalt öelda, et väga veider on olla kodus kui kedagi
teist ei ole, vaid ainult meie Getteriga. Pole pesemata nõusid ka! Meie nagu põlised austraalia elanikud, ainult et targemad ja ilusamad, otsustasime veel siia Beachi jääda. MItte just kõige vabatahtlikumalt aga no keegi ju peab see õnnelik olema, kes peab korterist lahti saama. Nii me siis otsime endale uusi korteri
kaaslasi hetkel või kui eriti good luck peaks olema, siis ka uusi rentnikke, tänu kellele saaks ka meie siit jalga lasta. Kui ei, siis final date on 25 mai.
ja ausalt siis on ainult chill, ei mingit tööd enam, Aitab! (vähemalt sellel mandril).
Siku ja Kiisik läinud, otsustasime et teeme endale mõnusa õhtusöögi
jutustame tarrassil vähe ja läheme varakult magama, olgem ausad unevõlg on päris suureks kasvanud...sellest ei tulnud aga midagi välja, pole raske arvata,et
heade mõtete linnas kolm aastat elanud Merks tahtis välja minna ja Getter on ka alati käpp, nii et polnud probleemi, välja arvatud hommik, mis oli üks suur
probleem. Tööl oli lihtsalt kõige kiirem ja pikem päev üldse ja enesetunne oli kerelt öeldes halb. Õudukas!
Nii palju siis veel uudiseid siit poolt, et ühe päeva me ainult saimegi siin korteris kahekesi veeta. Nüüd on meil uus kaaslane, kelleks on Kutt
Uus- Meremaalt, eks siis vaatab kuidas see elu-olu hakkab siin välja nägema. Põnev!