Saturday, December 26, 2009

Lillelapsed 25-ndal detsembril

Siis kui Siku töötas, magasid G ja Merks sügavat und. G magas peaaegu selle ajani mil Siku töölt juba tagasi tuli. Mina koristasin veits eelmise päeva läbu. Kõik enam vähem talutavalt elamiskõlblik jälle. Mõtlesime, et kuna eelmine päev olid meie jõulud niinimetatult natukene havaii stiilis, siis järgmine päev võiksime hipid olla. Kui me veel maal elasime siis me harrastasime igavusest natukene käsitööd teha ja heegeldasime G-ga endale peapaelad. Panime pähe ja läksime välja chillima. Linn oli ikka väga-väga vaikne, täiesti välja surnud. Jalutasime ühte teise linnaranda, mis hetkel on suletud, mingi ehituskeiss. Okei.....mõnus soe pikutada kuni hetkeni kui läks liiga palavaks, mõtlesime mis seal ikka noh, loodetavasti keegi ei tule ja saab alasti ujuma minna, polnud probleemi. Paadid seisid küll 100 m eemal ankrus, vahet pole, eriti mõnus oli. Looduslapsed ju ikkagi. Veits võtsime päikest ka.
Meil on siin üks mägi või no tegelikult on igalpool põhimõtteliselt mäed ümber. On üks tipp, kuhu ma olen alati tahtnud ronida aga pole olnud piisavalt energiat. Eile oli see päev, kus me võtsime end kokku. Mina oma pika kleidiga (kõige sobivam riietus). Üles tippu läheb korralik tee, tegime väikseid peatusi ja edasi. Poleks ise ka uskunud, et tippu ronime sest nii Kuum on ju pidevalt. Tehtud! Nüüd on vaja alla tagasi tulla. Mõtlesime, et võiks otsem saada kusagilt. Surfasime metsas ringi ja otsisime mingit teed kui kuulsime mingeid samme ja sahistamist võsas. Okou! Getter panustas kas karule või pantrile, mina kartsin kohalikku aborigeeni:D Eriti palju kartsin ausalt, sest ma teadsin, et oma sandaalide ja kleidiga ei suuda ma küll kellegi eest põgeneda:) Käisime mingi kolm korda edasi-tagasi ennem kui julgesime sealt kohast mööda kõndida. Nii me siis matkasime, julged eesti tüdrukud ikkagi ju. Koju jõudsime elusalt ja tervelt (sest ma kirjutan ju blogi praegu omas mõnusas kott-toolis).

Palju ilusaid pilte tegime ka;)

Olge mõnusad seal pool!

Friday, December 25, 2009

Jõulud jõulud!!!!!

Siku valmistas hapukapsaid ja mina tegin ploomide ja õuntega kalkunit ning meie kõigi lemmikut porgandikooki. Oi-Oi-oi kui mõnus. Temperatuur on konditsioneeril kõige madalamale timmitud, et natukenegi oleks jahedam, ehk kannatab isegi piparmünditeed meega juua. Kui nüüd aus olla siis tahaksin hoopis hõõgveini kamina ees juua aga noh mis seal ikka, teinekord.
No on mõnus noh, midagi ei ole teha ja need kapsad on head, maitsesin....nagu eestis:)
Meil oli siin paar päeva tagasi kaartide ja pakkide päev. Sikujuss sai emalt kaardi ja mina sain isalt ja vantsilt ning suure kasti komme, kasti mitte karbi, ausalt...ma söön end suureks kommiks ja siis veeren kunagi võib-olla tagasi kodumaale.
Let it snow, let it snow, let it snow!!!!.....jõululaulud on tonni peal. Tahaks lumes end rullida!
Kahjuks saaab ingleid ainult liival teha, lumeinglid jäävad järgmisesse aastasse.
Eile (24 dets.) õhtu kujunes meil peamiselt naiste seltskonnas,hiljem meeste seltskonnas, kokku oli meid võib-olla 8-9. tundsime end ükskõik kui hästi ja ükskõik kui täis söönult. Isegi koduigatsus ei tulnud peale. Mingi aeg öösel tulid naabrid ütlema, et me vaiksemalt võtaksime, no nii tegimegi...kolisime alla poiste majja ja jaurasime veits edasi ja siis tuttu.
natukene nalja ka....Meil on klaas liuguks eksole, mis on suhteliselt puhas. Helise, kes arvas, et võiks tuppa minna jooksis peaga sajaga vastu ust, maru naljakas oli:). Nüüd meil on ilusa rasvase näolaiguga uksel.
Ahjaa, meie boss tegi meile üllatus jõulukingid ka, väga armas temast. Uuuh, kui popid käekotid me saime, minul Helisel ja G-l kõigil ühtemoodi, erinevat värvi.
Paar päeva tagasi tutvusime juhuslikult ka teise Getteri ja Merilyniga, väga kummaline, kuulsime rannas eesti keelt ja hüppasime G-ga ligi, millegi pärast oli tunne, et need võiks olla meie nimekaimud, nii oligi. Äge!
Mis siis veel head toimumas on...
...mul on (oli, täna on viimane) 3 vaba päeva järjest, nagu pikk pikk puhkus. teised peavad kahjuks töömummid olema.

Jõulukingid ostame endale see aasta ise, tundus kõige brilliantsem idee olevat.

Kõik on suurepärane välja arvatud see, et pean oma kallile vanale arvutile vaikselt hüvastijätu kõnet välja mõtlema hakkama ja uue jaoks rahakotti kergitama.

OEH, kuidas tahaks Kõiki kallistada ja isiklikult ilusaid jõule soovida.
Teen seda südames ja olen mõtetes teiega.

RAHULIKKE LUME ROHKEID PÜHI!!!!!

Armastusega,

Merks

Thursday, December 17, 2009

Back!

Väga inetu lugu, et pole üldse kirjutanud. Ära teenitult olen päris mitu korda pahandada saanud, nii võib ju mu suurepärane kirjanikuanne raisku minna:) Ah, mis ma ikka siin jutustan pikalt….
Ega väga ei olegi midagi toimunud vist, sama-vana pidevalt.
See maal elamine on minust teinud peaaegu lastevihkaja, midagi ei ole teha. Kui ikka käivad närvidele siis käivad.
Eile oli ühel neist lastest, tüdrukul sünnipäev või no väike varasem tähistamine. Hästi mõnus oli. Tegime Chloe`le küpsisetorti, mis kukkus välja nagu küpsisepuder, ausõna Getter oli süüdi, aga maitses sellegi poolest väga hästi. Et ikka korralikult jõuludesse sisse elada, sõima kõhud punni, harjutame varakult. Okei, see selleks.
Varakult magama…..kell sai mingi pool 12 kui G mind üles ajas „kuule elekter läks ära!“ Tore tore….see tähendab seda, et konditsioneer ei tööta juuu ja magamisest võib ainult und näha, ajasin siis end püsti ja läksime välja elektrikappi otsima. Klõpsutasime kõik nupud läbi aga ei midagi, värk oli selles, et pistikutes ei olnud voolu aga valgustid põlesid. Mängisime Mäk-Kaivereid, endal oli jube lõbus, Siku oli maru vihane meie itsitamise peale juba. Uus katse elektrikapi juures, päris hirmus oli tegelikult seal väljas pimedas nokitseda, eriti kui väga hea fantaasia on iga krabina peale aga me saime hakkame ja tagasi magama.
Hommikul pakkisime oma asjad kokku sest meil oli viimane päev maalastena elada, natukene isegi kurb. Närvesöövad lapsed läksid ka isaga reisile, isaga kes on pehmelt öeldes idikas. Pidevalt on mingi tsirkus seal käinud, sotsiaaltöötajad ja politseid on normaalne nähtus selles majas. Nii ka täna hommikul, ennem politsei ja siis isa tagant järgi. Ulme!
Uhh!!! Jälle asjad autosse ja järgmisesse koju, nüüd päris oma koju! Kas ma olen juba öelnud, et päris oma ookeanivaade on ka, pole üldse paha ja päris oma bassein on ka.
Kähku asjad korterisse ja väike lahti pakkimine ja siis jõululõunasöögile töökaaslastega, jällegi üks tore üritus ( me võime siin end paksuks süüa nii), paksuks, sest alati kui on jutt tervislikust toidust ilmuvad lauale friikad, toretore! Lõunasöök läbi, shoping toidupoes ning siis koju.
Meid ootas postkastis üks vahva üllatus, ….Kallis Jaana oli meile kirja saatnud, väga armas, hästi suur aitäh!
Nii meil siin siis läheb, endiselt on kõik mõnus, soe ja chill

M.

Wednesday, December 9, 2009

ÄrevÄrev!!!!

Päkapikud siiski käivad, ettehoiatatult kuid siiski:)
Eriti hea meel oli....
Aitäh!!!!!!

Miss Whoops

Tuesday, December 8, 2009

Chillaxation

Teate, käisime väljas eile, täpsemalt poistel külas.Siku otsustas mitte tulla, keegi ei tea miks??? LAISK!!! Kutsusime Kerli ka, polnud miljon aastat näinud. Mikael küpsetas meie lemmikut porgandikooki, mis valmides ei olnud enam nii lemmik, pigem eriline pannkook. Pole hullu tegelt, ajame kõik ahju süüks:). Mõnus kirju seltskond, mis nagu tavaliselt kahaneb kolme nelja inimese suuruseks peoseltskonnaks. Natuke pubis ringi õõtsutud ja paar keerutust tehtud, tuli koduigatsus. Poiste juures olid meie asjad, okei jõuame sinna aga sisse ei saa, pole probleemi. Väike tsiki-briki, milleks uksed kui saab ka akendest sisse ronida:)
Taksosse ja koju...hea mõnus uni ning vaba päev!!!!

Sunday, December 6, 2009

Igatsen!!!!

Oeh, teil on seal II advent, kindlasti väga mõnus aga võiks mõnusam olla sest meie oleme ju siin mandril:)

Meil on nüüd päris oma korter ja päris oma aadress, kuhu kõik võivad joonistada ja kirjutada.Ootan väga väga!!!!

3/10 Begley St.
Airlie Beach
QLD 4802
Australia



Igatesen!!!!

Merks

Thursday, December 3, 2009

On the road

Otsustasime oma vabade päevadega midagi ette võtta, ka Sikul, kellel tegelikult ei olnud vabu päevi aga kõike annab ju korraldada. Plaanid tehtud ja Mikaeliga räägitud (Roaatsi kutt-autoga). Läheme ja vaatame natukene ringi ja võib-olla õnnestub isegi lõpuks kängurusid kohata.
Teisipäeval kiirelt koju peale tööd, asjad kokku ja minek. No mitte päris minek, sest alati ununeb midagi koju ju ja peab tagasi minema. Võtsime suuna veidike ülespoole, ikka kuumema poole. Väga chill igal juhul. Tšekkisime lähimad ilusamad kohad üle ja edasi...
Peatusime..........Känguruuuud ja oi kui palju, ärevärev, lõpuks ometigi, neid oli vähemalt uuh 10 kindlasti. Väga kihvt!!! Täiega hiilisime, et neid lähemalt näha aga no väga ei õnnestunud. Okei, mis seal ikka...edasi.
Valisime endile ööbimiskoha natukene rannast eemal. Otsustasime liival magada, sest telgid on nõrkadele. Mikael arvas, et me oleme hommikuks poole väiksemaks söödud aga me väga ei viitsinud teda kuulata. Eestis elavad julged tüdrukud ju.
Õhtu juurde tagasi- lennutasime frisbit, käisime ujumas ja mängisime natuke koba-võrkpalli ka G-ga. Õhtusöök küünalde ja täiskuuga. Ei saa mainimata jätta, et õhtusöögi kõrvale oli liiga palju veini ja õlut. Võiks arvata, et kell 12 oli magama mineku aeg. Päris äge oli tegelikult tähistaeva all magada, väike ussi-ämbliku-krokodilli-misiganes looma kartus oli tonni peal, eriti G-l ja Sikul, nemad hüppasid ikka kordamööda püsti iga krabine peale:D
Hommikul kui valgeks läks, hakkasid igasugused putukad jõhkralt närima. Võtsin oma „magamiskoti“, lina ja läksin randa magama, seal oli rohkem õhku kuid mitte vähem täiega häirivaid ja närivaid putukaid. Tõmbasin siis lina ülepea ja voilaa, uni hea. Kui keegi oleks mööda jalutanud võiks arvata, et surnu on valge linaga kaetud aga ei see olin siiski ainult mina (poole väiksemana). Kell 9 äratas Siku oma porgandihäälega meid üles, meid sest G oli vahepeal minuga rannas ühinenud. Mul oli LIIGA halb olla, jätan enda teada kui halb.
Hommikusöök, asjad kokku ja teele. G sõitis......täiega äge, vahel külg ees aga siiski õigel pool teed. Bowenisse sõitsime muideks, mul on hea meel, et see teile midagi ei ütle. See on välja surnud linn, G üritas sealt fotokale välku osta, päris õnnestuski, MITTE.
Seal väljasurnud linnas on aga väga ilusad rannad, nii siis pikutasime rannas ja olime niisama lebos.
Tagasi kojuuuuu
Kell on 8 õhtul ja mina magan sügavat und....kuni hommikuni. Ilus elu!

Ilusa elu merks.